Pargis

Emilia oli pargis passinud oma kaks tundi. Ülejäänud rulatajad hoidsid tal endiselt silma peal justnagu sooviks tütarlaps sealt minema joosta.
Ja tegelikult seda ta sooviski. Põgeneda kusagile Euroopasse ning alustada uuelt lehelt. Kõige unustamine ei olnud ju probleem. Eriti kerge oli see siis, kui mitte keegi ei tule tema elu taas rikkuma.
Ta sulges silmad ning kallutas pea kuklasse. Õnneks istus ta varjus, kõrvetava päikesekiire ulatustest väljas, kuid palav oli sellegi poolest. Kaua ta selles ebamugavas asendis püsida ei suutnud. Tal oli igav, väga igav. Mitte keegi temaga rääkima ei tulnud, kuigi kaasrulatajad soovisid talle midagi toetavat poetada. Emilia ei olnud neile kordagi maininud sellest, mis vahepeal juhtunud on või sellest, et tal on bipolaarne häire ning masendus oli selle juures täiesti möödapääsmatu.

Teema Theresale. Ütle, kui soovid mingisugust muutust postituses.

Turvameestest eemale hiilida tundus aina raskem, sest Theresal tundus mingi eriti suur kontroll peal olevat. Sellegipoolest õnnestus see kuidagi tal ning kui tundus, et ta nendest piisavalt kaugel on, oli kõik juba rahulikum. See võis küll pisut naeruväärne tunduda, et neidis pidevalt meeste eest minema põgenes, kuid ta ei saanud sinna midagi parata, et ilma mingisuguse kontrollita tal märksa parem oli. Ta vihkas seda, kui nad kaasas jõlkusid ja igat tüdruku sammu jälgisid.
Tess jõudis parki ning ei läinud just kuigi palju aega mööda, kui ta mingeid rulatajaid märkas. Neiu istus esimesele ettejuhtuvale pingile, kus veel üks tüdruk juba oli, ning hingas sügavalt välja. Ta oli väsinud, aga koju minna ei tahtnud.

Kuuldes kellegi häält kõrvalt, viis Theresa pilgu sinna, märgates toda sama tüdrukut, kelle kõrvale ta just istunud oli. Ahjaa, see läks juba meelest. "Ee.. ei kellegi," pomises ta vastuseks. Ta oleks ka muidugi võinud öelda, et turvameeste, kuid see oleks ilmselt eeldanud ka põhjendust. Ja veel seda, miks tal turvad olid. Ja seda neiu hetkel teha ei viitsinud. Põhjendada.

Ning võõras neidis ei küsinudki midagi juurde. Kui tore. Vähemalt praegu sai ta niisama olemist nautida. Theresa viis pilgu rulatajatele ning seejärel tagasi tüdrukule. Too nägi välja, nagu oleks üks nende seast, riietus ju niiväga erinev ei olnudki. Samas rula mitte kusagilt ei paistnud. "Mõni su kutt on seal?" küsis Tess, hääl täiesti rahulik. See küsimus oli rohkem nagu lihtsalt mingisuguse vestluse arendamiseks.

"Sel juhul lihtsalt sõbrad?" No ta ju märkas küll, kuidas osad nende poole uurivalt vaatasid. Nagu kontrolliks või midagi. Mis oli mõnesmõttes lausa naljakas. Ja vaevalt, et võõras neiu siin ka niisama istunud oleks ja võõraid rulatajaid jälginud. Samas, kas Tess ise mitte seda hetkel ei teinud? Aga õnneks oli tal põhjendus olemas ka - ta oli lihtsalt väsinud ja tahtis kusagil istuda. Ning see koht oli kõige ettejuhtuvam.

"Siin..," alustas Tess ning viis korra uuesti pilgu seltskonnale, kes rulatasid. Ei paistnud küll tuttavaid nagu olevat. "..Ei ole," lõpetas ta oma lause, viies pilgu tagasi tüdrukule. Äkki tuleks end tuttavaks teha? "Ma olen Theresa, muidu," lausus ta naeratades. Seekord neiu oma täisnime ei kasutanud. Vahest võib ju ka mitte.

"Meeldiv tutvuda," lausus Theresa naeratades, viies korra pilgu tagasi rulatajatele. "Sa tegeled ka sellega?" küsis neiu siis, pilgu tagasi Emiliale viies. Selle all mõtles ta muidugi toda ekstreemsporti.

Emilia noogutas kergelt. "Jep." Rulatamine oli üks asjadest, millest ta vabatahtlikult ära öelda ei saaks. Ta oli sellega tegelenud väga pikalt ning sellest oli kujunenud sama hästi kui tema elu. Nagu ka muusikast.
"Millega sa ise tegeled, kui see saladus pole?" huvitus ta. Ta ei tahtnud ainult iseendast rääkida.

Theresa noogutas tunnustavalt. Ta ei teadnud väga palju tüdrukuid, kes sellise alaga tegeleksid. Aga tore oli igatahes ühe sellisega tutvuda. "Üldiselt tegelen ma õppimisega," vastas neiu naeratades, "kuid vabast ajast ka tantsimisega."

"Peamiselt võistlustantsud," vastas Theresa. Need olid täitsa kasulikud. Nii mõnelgil peol oli vaja tantsida. Ja see on ju väga hea, kui mingi aluspõhi olemas on.