Depression

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Jah, Zakkary lõpuks lõpetas söömisega ning pistis asjad nõudepesumasinasse. Oli küll väga hea toit. Poiss vaatas hetkeks elutoa poole, mõtles siis ümber ja läks trepist üles, oma tuppa, kus ta läpaka võttis ja netti läks. Noh, õde tal ei olnud sööma läinud, kuid msnis või kusagil ka pole teda... huvitav.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Ta ei rahunenud maha. Isegi siis, kui ta üritas uut lugu viiulil mängida ja mõelda muudele asjadele. Ta tõusis püsti, pani viiuli tagasi kasti ning võttis oma hiiglasliku mängujänese, hakates seda ägedalt kaisutama. Kaua ta aga paigal püsida ei saanud. Taas tundis ta suurt soovi midagi teha. Ta lahkus oma toast ja suundus Zakki toa ukseni ning astus sinna koputamata sisse, tehes seda kusjuures hääletult. Ootamata või mõtlemata oma teo üle järele, viskas ta noormeest oma jänesega.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary oli msnis vestlusesse süvenenud, ning ehmatas päris korralikult, kui järsku teda mingi hiiglasliku jänesega visati. Ta hingas teravavalt sisse ja vaatas siis Emilia poole. "Mis koputamisest sai?" küsis ta jänest üles korjates ja seda silmitsedes. Hea, et tüdruk seda üle rõduääre ei visanud.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Emilia ei vastanud alguses vaid vaatas suurte ookerkollaste silmadega Zakkile otsa nagu oleks tema tütarlast millegagi visanud, mitte vastupidi.
"Koju jäi," vastas ta järsku ning hakkas omaenda nalja peale naerma, kuigi see ei olnud ilmselt naljakaski. "Kas sa sõid?" küsis ta isaks ning kallutas pea kergelt küljele. "Kuidas maitses? Kas pigijäljed on läinud?" Viimase küsimuse esitas ta väikese hirmuvarjundiga hääles.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary muigas põgusalt. "Jah, sõin. Väga hea oli, aitäh." Zakkary ulatas nüüd jänese Emiliale. "Läinud," noogutas ta viimase küsimuse peale. "Kus sa selle jänese said?" esitas ta nüüd ise küsimuse. Teda täitsa huvitas. Viimasel ajal oli teda üldse hakanud Emilia elu huvitama. Mis oli veider.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Tütarlaps hingas sügavalt ja kergendunult sisse. Asi ei olnud selles, kas Zakkile maitses tema tehtud söök või mitte. Asi oli pigijälgedes, mis ajasid ta endiselt närvi. "Isa kinkis selle mulle kui ma sain kuueseks," meenutas ta. Vanusest hoolimata nägi jänes täiesti hea ja hoolitsetud välja.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

"Tõesti?" Zakkary oli pisut solvunud, kuid ei näidanud seda välja. Kõik, mida tema isalt saanud oli, oli see töö. Mida ta ei tahtnud teha. On kah kingitus. "See näeb väga hea välja, peaks mainima," muigas kutt, kui jänkut vaatas. Tõesti, 11 aastane jänes, vanemgi.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Emilia noogutas ning sirutas käed välja. See väike jänes oli olnud tema nutuõlaks kõik need aastad. Isegi parimad psühholoogid polnud suutnud teda maha rahustada. Ainult see jänku oli selleks võimeline.
Mängulooma suu liigutas ja tütarlaps astus talle lähemale. "Tal on hea meel sinuga tutvuda," tõlgendas ta Zakkile, kes tüdruku arust ei saanud jänese keelest aru. Ja kuidas ta olekski mõistnud seda, kui tegu oli järjekordse hallutsinatsiooniga?

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary naeratas pisut. "Minul samuti," ütles kutt rõõmsameelselt, kui pilgu jäneselt Emiliale tõstis. Järgmine hallukas või midagi? Sellegipoolest ei kavatsenud noormees seda kuidagi halvasti kommenteerida, ta tahtis oma õega normaalselt läbi saada ning noh... temalt pidevalt selle kohta küsides see vaevalt õnnestub.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Näitsik naeratas laialt ja võttis jänese vastu ning kaisutas teda tugevasti. Oleks see inimene, oleks tema kaelaluu arvatavasti murdunud. Siis tõstis ta jänese kõrva juurde nagu sosistaks ta tütarlapsele midagi ja Emilia noogutas, suu peenikeseks kriipsuks surutud. Viimaks vaatas ta üles ning liikus uue teema juurde. "Ta tahtis teada kuidas sul läheb."

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Jah, hallutsinatsioonid. Omamoodi huvitav, aga Emilia peaks ravi saama, isegi Zakkary sai sellest aru. "Mul läheb hästi," vastas noormees pisut naeratades. "Ja kuidas jänkul läheb?" esitas Zakkary ka vastuküsimuse. That was odd... kuid kunagi on ikka esimene kord, või mis?

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Emilia istus Zakki voodile ja vaatas oma vennale otsa. Jänes "pomises" talle vastuse kõrva. "Tal läheb ka hästi. Aga ta on väsinud nutuõlg olemisest. Enda sõnul tahab ta pensionile minna." Viimase lause peale vaatas ta kulme kortsutades jänkule otsa. "Miks sa seda tema ees kurdad? Mulle ei ole sa kordagi öelnud, et tahad oma tööpostilt tagasi astuda," pomises ta solvunult.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary hoidis muiet tagasi. Pensionile? "Tohoh. Siis me peame talle asendaja leidma?" Zakkary vaatas jänese poole ja siis taas Emiliale otsa. Vaat kui lõbus. Kuigi samas väga kõhe. Väga kõhe.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Jänes noogutas, kuid ilmselt Zakk seda ei näinud. Kuidas ta saigi? Tema ju ei olnud bipolaarne psühhopaat.
Emilia ohkas vaikselt. Jänes luges talle moraali sellest, kuidas too on aastate jooksul talle nutuõlga pakkunud ning kuidas ta pole kordagi kurtnud oma pisaratest läbivettinud õlgadest ja kõrvadest. "Ma arvan küll," sõnas näitsik natuke pahuralt. Ta oleks selle jänese suurima heameelega alles jätnud, kuid tema ju seda ei tahtnud. Ju siis oligi aeg panna ta kusagile riiulile istuma ja kõike pealt vaatama.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary naeratas pisut. Njah, ta võis Emiliale uue osta ju. "Miks sa nii palju nutnud oled?" küsis Zakk siis hetke pärast, nüüd juba õelt endalt. Uudishimu. Võib-olla pisut liiga isiklik küsimus, aga proovida võis.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Tütarlaps vaatas vaatas Zakki poole. Ta oli isegi unustanud oma venna kohalolu. "Masendusest. Mitte keegi ei uskunud mind kui ma rääkisin neile rääkivatest lindudest ja lillast taevast. Ja mitte keegi ei uskunud mind kui ma ütlesin isale, et üks teenindaja reedab meid sest ma kuulasin kõnet pealt. Ja hiljem tuligi välja, et see oli tõsi, mitte minu hallukas. Mitte keegi ei usu mind kunagi." Ta hingas värisedes sügavalt sisse, hoides pisaraid tagasi.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary vaatas enda õde pisukese kurbusega. Neil oli tõesti nii veider perekond. Noormees tundis Emiliale kaasa. Sellise haigusega elada... see võis kohutav olla. Zakkaryl oli astma, ning seegi oli masendav. "Mina usun sind ju." Vähemalt seda, mis oli tõde. Pigiseid jalajälgi ta ei uskunud selle pärast, et ta ei näinud neid. Ilmselgelt.

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Ta vihkas seda haletsevat pilku, millega teda alati vaadati kui ta midagi üles tunnistas. Kuid seekord ei öelnud Emilia midagi vaid kõigutas jänest nagu väikest sülelast. "Usud?" kordas ta kulme kortsutades ning tühja pilguga põrandat vaadates. "Ma kahtlen selles."

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

Zakkary naeratas pisut. "Miks ma ei peaks sind uskuma?" küsis Zakk. Valetab tihti? Kui ta näeb hallutsinatsioone, ja Zakkary saab olla sada protsenti kindel, et ta näeb, siis ta ei usu, vaid aktsepteerib, et see on hallukas. Kui aga ei saa kindel olla, siis... no see teenija värk, ta uuriks tausta!

Postituste arv : 394 Join date : 26/05/2011

Emilia kehitas õlgu. "Sest sina ei näe neid," ütles ta viimaks. Tema isa oli talle tablette käskinud sisse sööta, kuid hallukad ei olnud üle läinud. Ta oli sama hull ja oma perekonna häbiplekk ning valge vares.

Admin Postituste arv : 991 Join date : 21/05/2011

"Kui ma ei näe, siis ma usun, et sina näed. Ma ei pea nägema selleks, et uskuda, et sina näed." Võib-olla oli see pisut keeruline, aga Zakkary suutis ennast enamvähem korralikult väljendada. Öelda seda, mida ta mõtles.