Tõeline poodide tänav Manhattanil

Catelyn oli niisama jõlkunud tänavatel mitte midagi tehes. Päev oli igav ning Cat ei osanud midagi ka oodata. Peaegu kõik tema päevad olid niimoodi läinud - arvutis, välja tänavale, kuskil lõunat söömas, tänaval, siis õhtusöök ja siis tagasi arvutisse. Yep selline oli Cati päev.
Kui Cat mööda tänavat kõndis, märkas ta ühte jumaliku komplekti vaateakna peal. Mustad tekas, must nahktagi ja mustad saapad. Jumalik lihtsalt. Noh Catil oli natukene raha nii, et võis sisse astuda ja vaadata, mis hinda nad küsivad selle eest.

Kui Catelyn sisse astus siis kõige esimene asi, mis talle silma hakkas oli üks neiu, kes oli nagu ajakirjast välja astunud. Veatu nahk, viimase moe riided ja isegi tema prillid ja kauboimüts sobis talle nagu valatud. Yea... maailmas on inimesi, kellele on antud jumalik välimus neiu mõtles, kui ta ennast peeglist silmas. Tavaline õlapaeltega must top ning pikkad, mustad teksad, mis olid ka juba päris kulunud ning tennised.

Cat läks selle komplekti juurde, mida silmanud oli ja uuris seda, kuid samal ajal ka jälgis seda tundmatud neiut. Äkki oli Cat teda kuskil veel näinud? Väha tõenäoline, kuid mitte vältimatu.

See oli igatahes kindel, et Cat polnud seda neiut kunagi näinud. Neiu sai aru, et neiu on natukene peast soe, et paneb riideid kokku, mis ei sobinud aga Catelyn ei hakka kritiseerima. Igaühel on oma maitse.

Cat oli vahepeal käinud müüa juures küsimas palju tema kostüüm maksab. Algul müüa vist arvas, et neiu on mingi gangster, sest ta vaatas Cati nagu ta oleks imeasi. Neiu vaatas korraks ennast nojah... siit tuli ka probleem - Catelynil rippus pükste küljes taskunuga ja mitte väike. Miks inimesed teevad kohe arvamusi? ta küsis iseenda käest, kuid müüale andis ta rõõmsa naeratuse. Kui neiu sai hinna kätte, vajus ta naeru nägu ära. Kostüüm oli liiga kallis.

Catelyn lahkus kassa juurde ja tahtis need riided ära panna, kui märkas, et see tundmatu neiu naeratas ja siis ta märkas, et ta oli enda korvi pannud mingi musta kleidi, mis oli ilus. Cat pani oma riided ära ja läks tema juurde "Kas sa saaksid palun öelda, kuidas sa oskad riided nii hästi kokku sobitada?". Loll küsimus jah, kuid Cat oli see küsimus juba algusest peale kummitanud.

OT: Kuule ma nüüd mingiks tunniks või kaheks ära - pean linna peal ühe asja korda ajama

"Tõesti?" küsis Cat imestunult. Kui tema neiut nägi siis oli ta üsna kindel, et talle on kindlad riided selga pannad. Kuigi teistele inimestele neiu riietus vist ei meeldinud, vähemalt seda Catelyn arvas, kui ta kuulis sosistamist ja üleolevaid pilke neiule andes. "Ma arvasin, et sul on oma stilist, sest sulle tõesti sobivad need rõivad," cat ütles naeratades.

Kummaline. Tavaliselt Catelyn nii sõbralik küll polnud. Alati oli olnud see, et teised tule tema juurde, mitte vastupidi. Äkki ta oli lihtsalt neiu silma nii hakkanud, et Cat pidi lihtsalt teadma, kes ta on. "Minu nimi on Catelyn, kuid võid mind kutsuda Cat´ks," ta ütles ja siis jäi neiut uuesti vaatama. Cat ei saanud aru, mida teine selle kleidiga teeb, kuid midagi ta tegi.

Catelyn vaatas, kuidas Emilia kleidi tagasi pani ja oli kohkunud, kuigi ta nägi midagi ei avaldanud. Neiu arvates oli teine selle ju endale korvi pannud. Või oli ta valesti vaadanud? Tavaliselt ei petnud Cati silmad teda kunagi, kuid kunagi oli alati midagi esmakordne. Ei peaks vist nii palju arvutis olema. Peaks nii kui nii endale ülemuse leidma. Catelyn tahtis ju olla osa mafia maailmast nagu oli tema vanaisa olnud.

"Ei ma ei osta. Tahtsin endale ühte kostüümi, kuid seda hinda ma kahjuks ei hamusta ära," neiu ütles õlgu kehitades. Catelyinil pole millegi üle kurvastada, sest tema väikeses kummutis on nii palju riideid, et ära elada ehk siis 3 paari teksasi, üks pusa, paar saapaid, pesu ja mõned särgid. Käib ära ning kui Cat märkab midagi, mis on vastupidav ja kui ta rahakott vastu peab, siis ta ka ostab selle ära. "Roosa sobib sulle oivaliselt," ta ütles, kuigi ta ei olnud näinud roosat Emili seljas.

"Millist kostüümi?" päris ta suure huviga, vaadates Catile otsa. Kui ta kommentaari kuulis, vaatas ta korraks peegli poole ning kehitas õlgu. Sobib ei sobi, see talle eriti korda ei läinud. Riideese peab mugav olema, mitte viimase moe peal ja paljastama pool tagumikust või suurem osa dekolteest.
Kleidi heitis ta seejärel samuti korvi, musta kleidi kõrvale. Ta jättis korvi kabiini kõrvale seisma ning suundus ise teiste asjade juurde.

"Sind vist kleidid ei huvita, mis?" pakkus tütarlaps. Ei tundunud küll nii. Catelyn oli isegi noa kaasa võtnud. Mitte, et Emilial midagi selle vastu oleks, kuid müüja vaatas neid vägagi häiritud pilgul.

"Vaateakna peal oli üks musta värvi kostüüm, mida ma märkasin tänaval. Samuti olen märganud seda mitmetes ajakirjades," Cat ütles. Samuti ta järgnes Emilile kui ta riiete vahele läks. Kui ta oleks seda kellelgilt teiselt kuulnud, et Catelyn Graven hakkab kellelgil sabas käima siis oleks neiu teda idikaks pidanud. Yep praegu ta küll tegi seda, kuid ega sellepärast Cat iseloom ära kao.

Kui Catelyn Emili kõrval kõndis, vaatas ka, et äkki jääb mingi muu riideese talle silma. Praegu polnud midagi veel jäänud, kuid see-eest märkas ta müüa pilku. Cat pööras pea ära, kuid heameelega oleks ta läind ja seda tibi sõimand. Tundus teine, kuskil 20 piirides olevat või isegi noorem. "Kui mõni kleit jääb silma siis võib-olla. Tavaliselt on kleidid mul päeva lõpuks lõhki. Heameelega kannaksin ma siis tuunikat või midagi selle sarnast," Catelyn ütles õlgu kehitades ja käsi tasku pannes, samal ajal tundes noa teravust.

Catelyn ei olnud taibanud, mida Emilia ütles ja siis oli teine ära kadunud. Osta talle... Viimati kui Catile, midagi osteti oli tema valge panter ehk siis telefon. Selle oli vanaisa talle ostnud sellepärast, et kui Catil on abi vaja siis on sel telefonil kõige kiirem sõnumite ja kõne kiirus. Kuid see... "Ei," ütles neiu kindlal häälel. Catelyn võis olla ju mitte nii rikkas kui teised inimesed aga see ei tähenda, et ta laseb teisel inimesel endale midagi osta.

Catelyn vaatas Emiliat käed ikka taskus. Oli aru saada, et neiul oli raha aga vabandust väga see ei olnud normaalne. See kostüüm ikka oli kallis ja Cat ei ole neiu, kes lubab võõral inimesel endale, midagi osta. Samuti märkas neiu silmanurgast, kuidas noor müüa telefoniga räägib ja siis uuesti nende poole vaatas.Kui ta nüüd kellegi neile kaela kutsub siis ta sorry võib-olla pääseb kriimustusega mõtles Cat mõrudalt. Siis ta vaats tagasi Emili suunas "Kas sa ise ei taha seda kasutada? Kindlasti on asju, mida sa tahad osta ning mul pole seda kostüümi tõesti vaja," ta ütles.

Cat vaatas Emiliat, kui teine oli ilmselgelt segaduses, miks teine ei ole nõus vastuvõtma riideid ega jah tavaliselt inimesed võtsid kõike vastu, kui see neil kasulik oli. "Mulle võib see kostüüm meeldida aga olen ühe teatud inimese lapselaps ja tema on alati ütelnud, et inimene peab ise kõike tegema ja saama. Abi võib tulevikus õnnetust tuua," Catelyn ütles silmad külmad. Yep seda oli vanaisa talle koguaeg rääkinud. Kui saades aru, milline ta kõne võis näha parandas ta ennast kiiresti "Mitte, et ma sinus kahtleks. Ära selles küll kahtle Emilia,".

Catelyn vaatas müüa poole, kes Emiliale tegi rõõmsa näo. No pole kahtlust, et teine oli kuskilt saanud aru, et teisel neiul on raha. Jällegi see nuga on ka üsna hirmutav aga tal kästi seda kanda. "Olen 179 sentimeetrit pikk," neiu ütles ning polnud kindel, et kas teine tahab ka rinna ümbermõõtu. Hiljem saab alati öelda kui praegu piinlikust tunda.

Catelyn silmistsed poodi kuni müüa tõi selle kostüümi, mille Em oli palunud. Samas neiu märkas ka silma otsast, et teine kuidagi tujust ära. Ega Cat oleks ka, kui tema abi tagasi lükkatakse, kuid siin tundus olevat midagi muud. Päev oli tegelt ju kuskil keskpäeva suhtes ning samuti kesknädal. "Sa töötad või oled alled õpilane?" neiu küsis laisalt ja silmitses Emiliat. Neiu nägu ei reetnud midagi, kuid tegelt oli teine vägagi õhevil teadma saama oma uuest sõbrast. Ega neid sõpru polnudCatil ka väga palju. Gash, Catelyna on juba 19, kuid ikka pole oma poisi. Vanatüdruk valmis.

Kui müüa tuli tagasi vaatas Cat, et see komplekt on ikkagi väga lahe ja nunnu. Kui sulle peale pakutakse ega sa siis ikka võtad vastu. Huvitav, kas see oli üks Emi oskusi? "Olgu ma proovin seda selga, kuid sa pead olema valmis, sest olen kindel, et see ei sobi mulle," Catelyn ütles lõbusalt kui ta sai riide esemed kätte ja proovikabiini juurde läks ning hakkas riideid vahetama.