Põgenik

"Seda ütlevad nad kõik ja siis järsku enam ei jõua ja ongi tagajärjed käes," lausus Travis targalt. Surfar siiski. Ta heitis pilgu surfarite ranna poole. Liikumist oli seal näha, aga täna keegi väga ei surfanud. Mingi haiglaselt vaikne ilm oli ka.

"Ma tunnen enda piire," sõnas Naomi viimaks seisma jäädes ja pööras end näoga Travise poole. Mingi laine tuli ta selja tagant ja lükkas tüdruku korraks vee alla, aga neiu tõusis kohe pinnale tagasi. Nagu öedud, polnud eriti tuult ja lained polnud suured.

"Seda arvavad kõik," lausus Travis. "Parem karta kui kahetseda," lisas ta. "Ja kui sa siin uppuma hakkad, siis ma pean sind kaldale vedama ja võib-olla ka elustama ja fakt, et me mõlemad alasti oleme ei mängi eriti kasuks praegu," muigas Travis veidi kavalalt.

"Ma ei arva. Ma tean," sõnas Naomi enesekindlal toonil ja naeris siis kergelt, liikudes Travisele lähemale. "Miks ei mängi?" küsis neidis kuti ette liikudes, pannes käed ta õlgadele. Travisele peaks see just meeltmööda olema ju.

"Noh, sest, me oleme alasti," lausus Travis. Ta silmitses naist, kes talle nüüd nii lähedale ujunud oli. Unustaks ära selle, et nad alasti on, siis oleks kõik ok, aga isegi kui nad oleks kalipsodega seal teineteise vastus, kütaks see Travist üles vist. Miks just mehi nii lihtne üles oli kütta? See polnud üldse aus ju. Mõtted läksid sassi kõik. Vähemalt polnud tal kõva veel.

Hah. Naised lihtsalt ei näidanud välja, kui üles köetud nad olid. Vähemalt Naomi mitte. "Ja see häirib sind?" uuris neiu lõbusa muigega, liibudes lähemale. Nii tore oli kiusata ju. Nagu õrritaks näljast puurilooma lihatükiga. Samas mine tea, kui 'söömata' Travis oli.. Kena kutt siiski ju. Raudselt ajasid tsikid taga teda.

Travis pani oma käed Naomi puusadele ja hoidis pilku tüdruku silmadel. "Ei," lausus kutt. Häiriks teda kunagi alasti naine? Kindlasti mitte. Kui see just mingi krimpsus ja kole vanamoor poleks, aga seda Naomi kindlasti pole. Lausa lust on vaadata. Või siis antud hetkel enda keha vastas tunda.

"Siis on kõik korras," sõnas Naomi lõbusa naeratusega ja tõmbus eemale, ujudes veidi maad edasi. "Tuled ka või oleme me sinu piiri juba ületanud?" uuris neiu end korraks Travise poole pöörates. Kuna erilist lainetust polnud, siis võisid nad kaugemale minna ju küll.

Okei, see oli tõesti õel. Travis vajus vee alla ja lihtsalt oli seal tükk tükk aega, et end maha jahutada. Siis tuli ta taas pinnale. "Kaugemale võib ujuda küll," arvas ta. Tema piiri nad nüüd küll ületanud polnud. Tal polnudki piiri. Come on. Ta oli surfar siiski.

Õel muidugi. Ega Naomi nii kerge saak ka polnud. Kuigi samas kui Travis täiega peale lendaks, siis ta ei suudaks vastu panna. Mistõttu oligi parem enda mõtteid ujumisega hajutada. "Käid tihti ujumas?" uuris neiu.

"Viimasel ajal pole käinud," mainis kutt. Kunagi käis küll. Kui aega sai. "Ma ju surfasin mingi hetk," mainis kutt. Ta ei mäletanud enam, kas ta oli seda Naomile juba rääkinud või mitte. Vist mitte. Oma huvidest ja hobidest nad rääkinud polnud ju.

"Miks siis nii?" uuris Naomi üsna rahulikus tempos edasi ujudes. Surfamise peale kergitas neiu esiti kulme. Seda ta küll kuulnud polnud. urr, surfar ka veel.. Mõni ime siis, et talle seal veemaailmas meeldis ja puha. "Oledki täitsa nagu kala vees," muigas Naomi.

"Pole tuju olnud üldse midagi teha," selgitas Travis. Lihtne ju. Samamoodi polnud ta käinud kinos ega loomaaias ega teab kus veel. Sest tal lihtsalt polnud enam tuju elada ja olla samal ajal elus. Ta lihtsalt eksisteeris ja võttis ruumi. Kellegi teise ruumi. Samas, ega ta end maha ka tappa ei tahtnud.

Naomi kortsutas kulme ja jäi seisma, liikudes taas Travise juurde. Seekord ilma mingi sellise tagamõtteta. "Sa ei saa enam nii.. olla. Sa pead elama hakkama," sõnas neiu veidi murelikult ja veidi pahaselt. "Mida sulle vägaväga teha meeldib? Või siis noh.. meeldis?" uuris Naomi.

"Vahet pole," lausus Travis. "Ausalt ka, las ta olla," sõnas ta. Küll ta saab hakkama. On siiani saanud, saab edaspidi ka. Mis see siis ikka ära ei olnud sedasi eksisteerida?

"No kuulee.. Midagi peab ju olema. Surfata? Klaverit mängida? Ise laule kirjutada? Laulda?" pakkus Naomi järjest erinevaid variante. Miski neist pidi ju täppi minema. Miks Travis muidu nende asjadega tegeleks.

Travis vajus vee alla. Mis vahet sel on? Veepeale tõusid ainult mullid, kui ta vaikselt välja hingas vee all. Väga sügavale ta ei läinud. Naomi nägi teda küll pinnal olles. Kutt oli sedasi vee all tükk aega kohapeal, enne kui taas pinnale tuli. "Lähme tagasi kalda poole?" uuris kutt.

Ja jumal tänatud, et nägi, sest muidu oleks ta nende mullide peale küll kergelt paanikasse läinud. Neiu kortsutas veidi pahaselt kulme, kui Travis taas pinnale tuli ja ilmselgelt eelmist teemat eiras. Siiski liikus Naomi lähemale ja kallistas kutti. Nomh.. Fakt, et nad mõlemad alasti olid, muutis küll olukorda vähe nilbemaks, aga siiski.

Travis kallistas neidist vastu. Vees, kus neil pinda jalgeall polnud oli seda üsna ebamugav teha, aga tehtud sai. "Lähme nüüd?" küsis Travis ja noogutas kalda poole. Kaua nad ikka seal sügaval vees hulbivad.

"Lähme," nõustus Naomi ja hakkas kalda poole tagasi ujuma. Tema õnn, et vesi nii soe oli. Muidu oleksid küll lihased krampis juba. Neiu polnud siiski üsna kaua ujunud. Aga nagu öeldud, siis ta tundis oma piire.

Travis ujus vaikides Naomi kõrval. Peagi olid nad piisavalt madalas vees, et Travise jalad põhja ulatuks ja ta kõndis edasi, kuni madalasse vette ja heitis sinna selili nii, et keha oli vee all, aga pea veest väljas. Päris kaldale ta veel minna ei tahtnud.

Naomi ajas ka endale jalad alla ja sammus edasi, märgates alles kaldale jõues, et Travis oli ta kõrvalt kuskile ära kadunud. Neiu viis pilgu selja taha ja turtsatas lõbusalt. "Mida sa teed?" küsis ta kerge muigega. No täpselt nagu kala.. Ei saanud ikka veest välja tulla.

"Värvin maja," lausus Travis. Kuidas see välja nägi, mida ta teeb? "Ma ei viitsi veel päris välja ronida," põhjendas kutt siis. Kaldal oli vesi tunduvalt soojem ka, kui sügaval vees. Eks see oli loogiline ka ju.

"Mis värvi?" küsis Naomi lõbusa muigega, sammudes veidi lähemale. Õnneks oli õhk ka soe, nii et külm tal ei hakanud. Neiu jäi seisma, kui ta jalad vett puutusid ja lasi randa liuglevatel lainetel neid märjaks kasta.

"Roheliseks," vastas kutt kindlalt ja avas silmad, mis ta vahepeal sulgenud oli. "Rohelise ja sinise triibuliseks," sõnas kutt. Sinine oli ta lemmikvärv, see roheline oli lambist tulnud täiesti.