Õhtused tänavad

Misasja? "Mul on vanemad kodus," mainis Chad. Kui üks neist vahepeal välja kolinud pole. Chad kõndis rahumeeli kodu poole edasi, olles kindel, et Naomi nagunii temaga majja kaasa ei tule. Naomi ei käinud Chadile pinda tegelikult, aga peoleminek on küll liiast. Ta võib niisama lobiseda, mis siis, et neil omavahel millestki rääkida pole.

"Kui tore! Ma polegi nendega ka tutvunud. Nad on kindlasti toredad," sõnas Naomi entusiastlikult. See teda küll ei peatanud. neiu pidi päevast päeva igasuguste senaatorite ja muude tüüpidega kohtuma. Mingi tavaline ameerika pere oli käkitegu selle kõrval.

Chad kõndis endiselt edasi, keerates nüüd teisele tänavale. Kodu polnud enam kaugel. "Toredad," turtsatas Chad. Tõesti toredad, ainult karjuvad ja näägutavad üksteise kallal ja Chadi poleks nagu üldse olemas. Tänav viis ühe pargini. Chad kõndis läbi selle, siis veel üks tänav, ümber nurga ja kohal. Chad läks majja, võttis esikus jalanõud jalast ja suundus otse enda tuppa. Ta pani cocapudeli kirjutuslauale, võttis pusa seljast, korjas telefoni ja võtmed taskust, asetades needki kirjutuslauale.

"Ei ole siis?" küsis Naomi turtsatuse peale kulme kortsutades ja sammus kuti kõrval edasi, järgnedes talle ka majja. Esialgu ta küll kedagi ei silmanud. Neiu eemaldas ka oma jalanõud ja lippas Chadi järel tema tuppa. "On nad ikka kodus?" uuris Naomi. Tema ei märganud kedagi, samas polnud ta ju palju ringi ka vaadanud. Kuti toas vaatas ta küll hoolikalt ringi, uudistades riiulipealseid ja puha.

"Oo, asepresidendi võsuke minu magamistoas," lausus Chad muiates. Hämmastavalt vaikne oli jah. Võib-olla vanemaid polegi kodus. "Võimalik, et pole," vastas Chad. Ja ausalt öelda teda ei huvitanud ka. Kui pole, siis oli vähemalt rahu ja vaikus. Kutt viskas end voodile kõhuli ja toetas pea kätele, pea Naomi poole pööratud. Chadi riiulid olid igasugu pahna täis, ta isegi mäletanud, mida kõike seal vedeles.

"Jaa, pane see nüüd facebook'i staatuseks omale," sõnas Naomi silmi pööritades. Talle üldse ei meeldinud tegelikult, et ta isa asepresident pidi olema. Miks ta ei võinud normaalne olla siis? Ei.. Ikka mingi Valge Maja ülikonnas pingviin. "Mis tähendab, et sa valetasid mulle," muigas neiu. Chad ütles ju kindlalt, et ta vanemad on kodus.

"Mul pole facebook'i," lausus Chad. Ja üleüldse pole teda mingitest suhtlusportaalides. Tal pole telefoni ka. Ja MSN on tal ka ainult sellepärast, et Zakki ja vennaga suhelda. Keegi teine ei teagi, et tal messenger on. "No tavaliselt on nad kodus sellisel ajal," lausus Chad. Harva, kui neid polnud.

"Tegelt? Wow.. Ja ma mõtlesin, et ma olen ainus," muigas Naomi voodini sammudes, istudes Chad'i kõrvale. Muidugi oli neiu nimelisi facebook'e oioi kui palju, aga kõik olid feigid. "Ju meil siis täna veab lihtsalt," jõudis Naomi lihtsalt järeldusele.

"Mõttetu portaal," arvas Chad. Kutt vahtis oma toa seina hetkeks ja pööras siis pilgu tagasi Naomile. "Veab? Meil? Mismõttes?" ei mõistnud Chad,"nad võivad iga hetk saabuda." Sellist asja pole veel juhtunud, et kumbki neist ööseks koju ei ilmu. Ühe vanema mitteilmumine oli seevastu tihe nähtus.

"Mul pole väga võimalust sellisteks asjadeks," muigas Naomi. "Noo.. Selle ajaga jõuame me juba maja maha lammutada, kui nad koju tulevad. Ma olen kiire," sõnas neiu lõbusalt kutile silma pilgutades.

"Ma olengi ammu uut maja tahtnud," muigas Chad. Tema kodu ei olnud mitte midagi erilist. Isegi kodutunnet ei olnud tal seal. See ei olnud koht, kus ta olla tahaks. Vaevalt uus maja kodutunde tooks, aga seal vähemalt ei oleks kõiki neid mälestusi, mis Chadil selle majaga on. "Nüüd ma siis tean, et vabal ajal käid sa teiste kodusid lammutamas, aga mida sa muul ajal teed?" küsis Chad. Millega asepresidendivõsukesed tegelevad? Käivad koolis kuskil? Mingis mainekas igati pättide eest kaitstud koolis? Filmides oskavad kõik tähtsate ninade lapsed klaverit mängida, Naomi ka oskab?

OT: Nunnu avatar.

"Küll on siis hea, et sa täna minuga kokku põrkasid," muigas Naomi ja heitis Chadi kõrvale selili, silmitsedes lage. "Lendan ringi, käin erinevatel avamistel, vastuvõttudel.. Valges Majas presidendiga teed joomas," loetles neiu. "Kui aega saan, põikan kooli ka," lisas ta viimaks. Mnjah, vanematest eemal elamine ei muutnud ses suhtes väga midagi. Ikkagi oli ta nende lükata-tõmmata.

Chad ei ole siiani mõistnud, miks kõik tähtsad ninad oma võsukesi igale poole kaasa solgutavad. Kuninglikest peredest ta sai aru - nende võsukesed olid troonipärijad siiski, peavadki maast madalast igasuguste pidulike värkidega ära harjuma. "Ahsoo. Ja kõige selle kõrvalt jõuad koduseid töid ka teha?" Raudselt õpib ka hästi, mitte nagu Chad - vaba aega on, midagi sellega peale hakata ei oska, aga õppimisele ka ei kuluta. "Kus koolis sa käid üldse?"

Tuleb ju näidata kui väga su pere sinu tööd hindab.. Ja ega asepresidendi unistustes oli Naomi ka mingit sorti troonipärija. Mida juba ei juhtu. "Mitte eriti," tunnistas Naomi kerge muigega. "Ma sain vaevu sinna kooli sisse ja ega ma eriti ei stressa, et seal püsida," lausus neiu. "Juilliard," vastas ta siis.

"Ooo, ei olegi preili eeskujulik õpilane," muigas Chad. Koolist välja kukub, on tervele maailmale teada. Hehh. Raske elu, kui oled asepresidendi tütar. Aga sellepärast ta siis ERITI ei stressa, et ta kooliga tegeleda nagunii ei viitsi, aga tervel maailmal pole vaja seda ka teada. Chadi oletus vaid. "Julliard," kordas Chad kulmu kergitades. Travis õpib ka seal. "Õpid ka muusikat seal?" uuris Chad. Ta oli endiselt arvamusel, et kõikide tähtsate ninade võsukesed mängivad klaverit.

"Sul pole aimugi kui mitte-eeskujulik ma olen," muigas Naomi ja keeras end siis külili, näoga Chadi poole. Vähe põnevam vaatepilt kui lagi siiski. "Jah, kujutad ette, ma polegi kusagil Harvardis või kus iganes," sõnas Nam. Selline oli enamus inimeste reaktsioon lihtsalt. Mõlemad ta vennad olid ju tippülikoolides. Kuigi jah, Juilliard oli väga hea ja mainekas kool. Aga kunst polnud väga hea ja mainekas eriala. Mitte asepresidendi jaoks. "Ka? Ei, draamat õpin," vastas neiu veidi kõhklevalt. "Muusika on lihtsalt hobi."

"Kui mitte-eeskujulik sa siis oled?" uuris Chad, muie endiselt huulil,"tead, et ma ei julge enam oma voodipesu pesta, kui sa siin palju aeled." Milline uhke värk, asepresidendi tütar tema voodis. Või, et draamat - kõlab põnevalt. "Ka? Aa, mu üks...tuttav õpib Juilliardis muusikat. Travis, kui see nimi sulle midagi ütleb." Perekonnanime Chad ei teadnud. Aga näe, ikkagi tegeleb muusikaga ka. "Klaverit mängid, jah?" küsis Chad viimaks.

"Tahad nii väga teada?" uuris Naomi lähemale nihkudes. Neiu muigas lõbustatult Chad'i järgmise lause peale ja hammustas siis kergelt huulde. Tema mõtted enam küll sirgeid radu mööda ei käinud. "Jätad mälestuseks voodipesu ja võtad erilistel puhkudel välja," pakkus Naomi ja hakkas sõrmedega mööda kuti käsivart kõndima. "Travis? Hmm.. ma vist isegi tean, keda sa silmas pead," sõnas neiu noogutades ja naeris siis kergelt. "On see nii ilmselge siis?" küsis Naomi. Muidugi mängis. Kõik rikkurite võsukesed topiti kolmeselt balletti ja viieselt muusikakooli. Ega temagi sellest jamast pääsenud polnud. "Ja viiulit. Aga see on saladus," lisas neiu kavala muigega.

Chad noogutas:"Tahan." Selline keerutamine tekitab uudishimu juurde ainult. "Justjust," naeris Chad,"aga mine tea, ehk ei raatsi üldse ära võttagi." Kutt viis pilgu oma käsivarrele, mida mööda Naomi oma sõrmega kõndis. Kõdi oli. Chad muigas lõbusalt:"Mulle on lihtsalt mulje jäänud, et kõikide presidentide tütred mängivad klaverit." Polnud vahet, kas lihtsalt president või asepresident. "Ooo, ma tean nüüd Naomi Bideni saladust."

"Ja tantsivad balletti," lisas Naomi kerge muigega. "Sinu kahjuks pole see mingi riiklik saladus. Ma pole lihtsalt ammu mänginud ja ei kavatse ka," sõnas neiu. Pildid pisi-Naomist viiulit mängimas olid igalpool netis üleval küll. Neiu jõudis sõrmedega Chadi kaelani ja liikus sealt edasi, libistades viimaks pöidlaga üle ta huulte, ise kergelt muiates.

"Ballett iseenesest on kihvt," arvas Chad. Ilus asi. "Miks siis?" ei mõistnud Chad, viiul on palju vägevam instrument kui klaver. Klaverit võib iga jorss mingil määral mängima õppida, aga viiuliga naljalt kõik hakkama ei saa. "Mida sa üritad?" küsis kutt muigega, kui Naomi pöidlada üle ta huulte tõmbas. Ta ei keelanud midagi, lihtsalt tahtis teada, kuhu tšikk sihib.

"Proovi kaks tundi järjest varvastel tippida ja siis räägime uuesti," muigas Naomi ja kirtsutas siis nina. "Kääksutamine viskas kopa ette," andis neiu suhteliselt lambi põhjenduse. Eks ta trotsist lõpetas. Issikene tahtis, et ta mängiks ja Naomi tegi kõike vastupidiselt tema tahtmisele. "Mina? Ei midagi.." sõnas neiu süütul ilmel ja nõjatus siis lähemale, suudeldes pehmelt Chadi huuli.

See, et balletti tantsida on raske, ei muuda fakti, et ballett kihvt on. Viiuli hääl oli kergelt pindakäiv küll, kui pikalt kuulata seda, aga muidu on see meeldiv. Samas, mida ka Chad teadis, ta polnud viiuliga kunagi lähemalt kokku puutunud. See süütu ilme reetis, et kohe saab Chad musi. Ah, et midagi ei ürita. Kutt suudles neidist pehmelt vastu ja eemaldus siis, näitamata välja ühtegi emotsiooni, mis ütleks, kas talle meeldis, et Naomi teda suudles või ei.

Naomi jälgis kutti pingsalt, muie huulile kerkimas. "Pokerface," sõnas neiu lõbusalt. No sellisest ilmest ei saanud tõesti midagi välja lugeda ju. "Piisav tõestus kui mitte-eeskujulik ma olen?" küsis Naomi. Milline eeskujulik neiu ikka suudleks kutti tolle voodis, kuigi ta ei ole endiselt kindel, kuidas nad tuttavadki on.

Chad muigas tema nägu iseloomustava sõna peale. Oi, kuidas talle meeldis, et ta suutis sellise kivinäo taha oma emotsioone varjata. Vähemalt mingi piirini. "See on eeskujulik ju, kui sa midagi tahad ja selle siis ellu viid," lausus Chad. Ilmselgelt polnud see suudlus talle mingisuguseks tõestuseks, et Naomi mitte-eeskujulik on.