Our castle

Theresa istus elutoas, diivanil, ning vahtis täiesti ükskõikse pilguga telekat. Sealt tuli mingisugune loodussaade, kus rääkis kiskjatest. Mitte midagi põnevat. Samas ei olnud tüdrukul ka absoluutselt mitte midagi muud teha. Muidugi oleks ta võinud välja minna, kuid see eeldaks, et nii mõnigi turske mees, mustas ülikonnas ja mustade päikeseprillidega, järgneks kohe talle ja see ei olnud lõbus. Neidis viis hetkeks pilgu ühele neist, kes seisis ukse juures ja ilmselt jälgis, et Tess aknast välja ei hüppaks ning kodust ära ei jookseks.

Tyler astus uksest sisse. Mark ja Justin truult tema kannul. Ty oli silmnähtavalt endast väljas. Või noh, vihane. Talle ei meeldinud kaotada ja veel vähem mitte saada seda, mida ta tahab. Ja nüüd ta pidi Poisonile alla vanduma. Mis teda veel enam närvi ajas. Elutoast teleka häält kuulnud, suundus Ty sinna. Ta märkas Tessi. Tyler istus tema kõrvale diivanile ja ristas rinnal käed, kulm kortsus.

Theresa kuulis, kui keegi uksest sisse astus ning kuna kähmluseks ja tulistamiseks läinud ei olnud, oli tegemist ilmselt tema vennaga. Sammude järgi otsutades kaks turvat järel. Piisas vaid ühest pilgust Tylerile ning kohe oli aru saada, et kutt on millegi pärast endast väljas. "Mis viga?" küsis ta, samal ajal pilgu tagasi telekale pöörates, et selle hääl pisut vaiksemaks keerata.

Ty pööras pilgu enda selja taha. Justinile ainult hetkeks pilgu heitnud, oli tuba ihukaitsjatest tühi. "Ma tahan kedagi, keda ma ei saa," lausus Tyler ohates. Tess teadis, kui väga Ty vihkas seda, kui ta midagi ei saanud ja Tess oli vist ainus siin maa peal, keda Ty nii palju usaldas ja kes teda mõistis. "Mul oli väike jama Poisoniga ja nüüd tüüp põhimõtteliselt ähvardas mind," lausus kutt. Ta pidi minema välja ainult korraks, et ühele väiksele paberile alla kirjutada põhimõtteliselt. Ei midagi ületamatut. Ja ta suutis end nii suurde jamasse mässida, et kohe oli mässitud.

"Keda sa tahad?" küsis Theresa, viies pilgu taas Tyle. Nad ei olnud viimaselajal väga palju rääkinud, sest mõlemal oli kiire olnud, nii et Zakkist ei teadnud tema midagi. Ja seepärast üllataski tüdrukut pisut, et vennal on vist keegi silmarõõm tekkinud, kellest ta midagi rääkinud ei olnud. Ja Poison. Kuigi Tess ei tahtnud allilmaga mingit tegemist teha, teadis ta siiski, kellega on tegu. "Mis teie kahe vahel juhtus?" Teda hirmutas teadmine, et Poison Tylerile ohuks olla võib. Ta ei saanud seda endale lubada, et vanema vennaga midagi juhtub.

Tyler ohkas. "See juhtuski, et kutt keda ma tahan, on Poisoni alluv, kui mitte ta poeg," seletas kutt. Kuidas selline asi juhtus? Niisama lihtsalt. Ta ei teadnud tegelikult ise ka, kuidas see juhtus, aga nii lihtsalt läks. Tyler viskas end diivanile külili ja toetas oma pea õe sülle. "Ja nüüd Justin ütles, et ma pean tal minna laskma ja ma tean, et ma pean, sest see toob jamasid, aga ma nii tahan teda ju," kurtis kutt. Ainult oma õe läheduses julges ta vahel haavatav olla. Muul ajal pidi ta koguaeg tugev olema.

Tyler tahab kutti. Kui ta vend bi ei oleks, ei salliks ta geisid, kuid kahjuks või õnneks pidi ta siiski nende suhtes tolerantne olema. Ty pärast. Ja kuuldes veel, et tegemist on Poisoni alluvaga, võib-olla lausa pojaga, ei meeldinud see Theresale kohe üldse. Kui noormees oma pea tema sülle pani, hakkas neidis tema juustega hajameelselt mängima. "Kui väga ma ka ei tahaks sulle seda öelda, pean ma siiski Justiniga nõustuma," lausus tüdruk. "Oleks tegemist tavalise kutiga, oleks muidugi kõik okei, kuid Poisoni alluv? Ta on ju.. hirmuäratav mees! Ta võib ükskõik mida teha, et sind temast eemale hoida. Ja kui tegemist olekski veel tema pojaga.." Tess ohkas. "Kuule, ega sa juhuslikult temasse armunud ei ole?" küsis ta siis kiirelt, kerge kahtlusenoot hääles. No kammoon, kui Tyler teda nii tahab, siis oleks natuke kahtlane, et tal lihtsalt mingi kinnisidee on.

Ty ohkas raskelt. Ta sai aru, et Justinil ja Tessil oli õigus. Muidugi sai, aga siiski, ta ju nii tahtis teda. "Ma ei tea," pomises Tyler. "Ma pole nii ammu kellesegi armunud olnud," sõnas kutt. "Ma vihkan seda maffia värki," pomises kutt täiesti siiralt. Poleks seda, poleks talle ettekirjutusi, kellega käia ja kellega mitte. Kui ta just ei tahaks presidendi tütrega semmida eksole. Aga seda ta vaevalt tahaks. Või kui ta isa oleks ikka veel elus ja Tony ja Poisoni suhted oleks soojad, siis oleks ka kõik okei veel ju. "Anna andeks, Tess, et ma sind ka sellesse segan pidevalt," vabandas kutt. Talle ei meeldinud oma õde koormata. Tess oli omadega nii kaugele jõudnud tegelikult.

See oli piisav vastus. Tyleril oli selle kuti vastu tunded, kuid kui suured, seda neidis ei teadnud ja vaevalt see väga midagi muutnud ka oleks. Kui siis ainult seda, et vend aina rohkem toda võõrast tahtma hakkab. Võõras. Theresa ei tadnud tolle poisi nimegi. Ja mis puutub maffia vihkamisse, siis pidi neidis sellega ainult nõustuma, kuigi ta seda välja ei öelnud. Tänu sellele oli tal pidevalt mingi hirm sees. "Pole hullu," naeratas Tess. Ta oli sellega juba harjunud. "Räägi mulle parem, milline see kutt on, et sind nii tema poole tõmbab?"

Ty ohkas raskelt. "Ma isegi ei tea, mis mind tema poole tõmbab. Äkki see ongi see oht, see, et ma teda ei saa. Või ei tohi saada. Ta on nii armas," väga palju Ty kutist ei teadnudki ju. Ta lihtsalt tahtis teda. Ilmselgelt lootusetu juhtum. Äkki tal oli psühholoogi või midagi vaja. Või siis lihtsalt ühte pidu, et end lõdvaks lasta. "Räägi, kuidas sul läinud on," vahetas Ty teemat hoopiski.

Theresa naeratas. Eks selline see Tyler oligi - kui ta midagi tahab, siis ei oles ellele põhjendust niiväga vajagi. Lihtsalt tahab. Mitte, et tüdruk ise parem olnud oleks. "Ah, mul," pomises neidis selle peale, "igavalt. Õpingud ja muuks hetkel nagu aega ei jäägi.." Praegu oligi tal üle pika aja üks täiesti vaba õhtu. Ja kuidas ta selle olukorra ära kasutas? Lebotas toas. Nii küll ei läinud. "Kuule, lähme välja. Teeme midagi. Sebime kutte." Viimase juures neidis muigas kergelt. Isa võtted - kui ühte ei ole võimalik anda, tuleb proovida millegi teise samalaadse ahvatlemisega.

Väljamineku idee peale kirtsutas Ty nina. "Tahaks küll, aga siis peavad Mark ja Justin kaasa tulema, sest ma kardan, et see Poison hingab kuklasse meile," lausus kutt. Ta ajas end korralikult istuma. "Aga lähme," otsustas ta siiski. Justin ja Mark olid chillid turvad nagunii. Nad ei topinud oma nina kunagi sinu asjadesse ja hoidsid ümbritseval silma peal. Kunagi polnud nad liiga närvilised ega tegutsenud käsuta. Ja nad oskasid ka distantsi hoida.

Jah, see Tessile kohe meelde ei tulnudki ning ta hetke lausa mõtles veel selle üle järele. Samas, mis vahet seal on? Justin ja Mark olid tõesti suhteliselt normaalsed, erinevalt mõnest muust turvast. Ning samal hetkel nõustus ka Tyler. Tüdruk tõusis reipalt püsti. "Ma lähen sel juhul kiirelt enda toast läbi ja teen end korda," naeratas neidis. Kiirelt, jaah. Veab, kui ta vähemalt viieteist mintsaga korda saab.

"Okei, ma seni pikutan siin, siis käin pesus, panen teised riided, söön võileiva ära ja kui sa lõpuks valmis saad, olen ma iseendale juba males ka pähe teinud," mõnitas Tyler. Ta teadis väga hästi, kuidas ta õde jokutada oskas, kui asi puudutas enda korda seadmist. Tyleri meelest oli ta koguaeg korras. Noh, enamus ajast. Hommikul ärgates, kui eelmine öö räige pidu on olnud, võib-olla mitte. Aga Ty ei kurtnud. Tess oli ikka sitaks ilus tüdruk ja katsugu mõni kutt ta õele haiget teha. Oma sõnadele vaatamata ajas Ty end ise ka püsti, et siiski oma tuppa minna ja end valmis panna.

"Mhh, jobu," lausus Theresa lõbusalt muiates ning lõi õrnalt ühe tou vastu poisi õlga, lippates siis oma toa poole. Esimesena läks ta muidugi dušši alla, kus ta kiirelt juuksed ära pesi. Mingi väike kiiks alati enne välja minekut seda teha. Ta kuivatas need ära, mis võttis ka muidugi omajagu aega, ning läks siis riideid otsima. Otsustanud lõpuks ühe punase, liibuva, lühikese kleidi kasuks, tegi soengu korda, pani meiki, ehteid ja muud blabla-d ning umbes kahekümne viie minuti pärast oli ta elutoas ja minekuvalmis.

Selleks hetkeks, kui Tess elutuppa jõudis, vahtis Tyler telekat, seljas teised riided, juuksed pisut niisked, aga peaaegu kuivad. Ta oli samuti pesus käinud ja riideid otsinud, aga tal läks see asi tunduvalt kiiremini. Pluss, tal polnud vaja aega meigile raisata ja mis kõik veel. Nähes õde ajas kutt end püst. "Eks lähme siis," muigas ta ja nad väljusid majast, istudes musta Lexusesse.

Theresa võttis veel enne puldi ning lülitas sellest teleka kinni. Milleks ikka elektrit raisata. Istunud autosse, hakkas sõit ühe klubi poole, mille nime neidis mainis ning mõnda aega sõitnud, olid nad ka kohal. Ta astus autost välja, oodates venda järele.

Tyler järgnes oma õele ja neile kahele järgnesid Justin ja Mark, kes siiski hoidsid distantsi. "Alla 21 sisse ei saa," pomises Ty lugeda sildilt uksel. "Hästi paned sis," muigas kutt. Jah, nagu neile kunagi midagi keelatud oleks. Tess ja Ty astusid turvade juurde, kes uksel seisid ja Tyler pistis ühele turvale diskreetselt kaks sajalist taskusse ning see lasi nad ilma igasuguste küsimusteta sisse. Pidu, jeee!

Theresa naeris vaikselt selle peale. Nojah, eks ta kipub selliseid pisiasju nagu vanusepiirang unustama jah. Aga nagu aru saada, siis erilist probleemi see ei tekitanud. Üpris kiirelt olid nad juba sees ning valmis pidutsema. "Lähme võtame enne midagi juua," ütles ta Tylerile piisavalt valjult, et noormees seda kuuleks. Valju muusika saatel läks ta baarileti poole, istus ühele pukile ning asetas jala üle põlve.

Tyler järgnes oma õele ja istus tema kõrvale, tellides endale mingi suvalise kalli kokteili. Harva vaatas ta, mida joob. Kutt maitses kokteili, täitsa okei jook oli. Ta pööras end ümber ja silmitses rahvast. Muusika oli hea, rahvast oli piisavalt, mitte liiga palju, samas mitte ka liiga vähe. "Hea koha valisid," märkis kutt. Tess teadis alati, kus parimad peopaigad on.

Theresa tellis omale samuti kokteili, kuid sellise, mida ta teadis, kuidas maitseb. Tema päris suvaliselt omale kõike sisse ei kallanud. Neidis võttis sellest lonksu ning vaatas siis samuti klubis ringi. "Jah, ma olen siin varemgi käinud. Mõnus kohake," lausus ta Tyleri lause peale. Justkui tema sõnade kinnituseks märkas ta samal ajal ühte enda tuttavat, kes tema poole klaasi tõstis. Neidis tegi naeratades seda vastu, võttes siis joogist uuesti väikse lonksu.

Tyler saatis tollele tuttavale hoiatava pilgu, ta hoidis oma õel siiski silma peal. "Ja nüüd? Joome end täis ja võtame, mis võtta annab?" küsis Tyler. Nad pidid kutte seima. Ty lasi pilgul üle kuttide käia, aga ainus kes talle reaalselt silma hakkas oli mingi modelli mõõtu tsikk hoopis. Aga no, ta oli bi ka, nii et kõike võis võtta, mida pakutakse ju.

Theresa Ty hoiatavat pilku ei näinud, küll aga märkas ta enda tuttava naeratuse kiiret hajumist, kuid kehitas selle peale vaid õlgu. Veider värk. "Täpselt nii," muigas neidis selle peale. Tal järgmisel päeval kooli ei olnud, nii et hommikuse pohmakaga probleemi nagu ei peaks tekkima. Tess viis samuti pilgu inimestele ning tema avastas küll nii mõningaidki kenasid kutte. Üks jäi talle aga teistest hetkel rohkem silma ning saavutanud silmside, naeratas tüdruk talle flirtivalt.

"Sa oled mingi sebimismasin," muigas Ty. Kutil oli tunduvalt raskem teisi kutte sebida ka ju. Ta tõstis oma klaasi. "Meie terviseks," sõnas kutt ja lõi oma klaasi Tessi klaasiga kokku, võttes oma kokteilist siis lonksu. Lausa mitu lonksu. Ta võiks kiiresti täis jääda, siis ei peaks ta enam Zakkile mõtlema.

"Geenides," sõnas Theresa selle peale, kerge muie näol. Ta pilk oli endiselt sellel kutil, kuid pööras siis ära Tyle, kui vend toosti ütles. "Meie terviseks," kordas ta, lüües klaasi Tyleriga kokku ning võttes sealt lonksu. Temal see täis jäämine nii vajalik ei olnudki, peaasi, et lõbus oleks. Neiu viis pilgu hetkeks tagasi sinna, kus see võõras noormees ennist oli, kuid avastas siis, et too on kadunud. Damn. "Noh, ja sa ise? Hakkab keegi juba silma?" küsis ta, silmad tagasi vennale viies.