Sorz, Zakkary! ;*

"Keegi ikka peab," oli Travis kindel. Selline asi polnud võimalik, et mitte keegi ei pidanud Chadi oluliseks. "Ilmselgelt pean mina sind päris oluliseks, kui ma toon su siia, et sa endalt elu ei võtaks. Lasen selle pärast oma koolipäeva üle. Võib-olla mitu päeva isegi. Ja ma teen seda kõike ainult selleks, et sinuga midagi ei juhtuks," seletas kutt ja viis pilgu Chadile. "Elu on karm ja päris tihti see sakib, aga sel on omad tõusud, nagu ka mõõnad. Sa pead põhjas ära käima, et jälle üles ronida. Alla pole küll mõtet anda," jutustas Travis targalt. Palju lihtsam oleks, kui Chad kõik lihtsalt ära räägiks ilusti.

Chad ohkas. "Mu vanemad tülitsevad juba pikemat aega. Kodus muud ei ole, kui ainult üks vaidlus teise otsa. Minust ei tehta seal väljagi. Mu vend kolis paar aastat tagasi Miamisse. Nüüd on tal oma pisipere ja ta andis selgelt mõista, et ta ei oota mind sinna enam nii tihti. Nagu ta ei teaks, et ma ei suuda kodus olla. Mu parimal sõbral on nüüd ka keegi parem kui mina. Me saime niigi vähe aega koos veeta ja nüüd selle vähesegi pean sellele kasiinoomanikule, kes pole ise nii vanagi, et võiks kasiinos käia, loovutama," rääkis kutt ära, miks ta end enam tähtsaks ei pea. Chad vaatas Travisele silma:"miks sa mind oluliseks pead? Miks? Ma ei ole ju mitte keegi sulle. Me ei tunnegi üksteist."

Travis kuulas vaikides ja noogutas aeg-ajalt. Ta püüdis end samma olukorda panna, aga raske oli. "Mul polegi vanemaid ega sõpru," pomises kutt vaikselt. Mitte, et see oluline oleks, mis temal on ja pole. Tollest kasiinoomanikust oli ta kuulnud. Arvata oli, et Chad rääkis tollest kutist, kes kogu oma isa varanduse paar aastat tagasi päris. Njaa, üsna irooniline, et tüüp pole veel piisavalt vanagi, et kasiinos käia ja tal on kasiinokett. "Kuidas saab su parim sõber ühe sõbra teise vastu vahetada?" ei mõistnud Travis. Njaa, ta oli küll Chadi suudelnud, aga ei mõelnud kohe, et too kasiinoomanik võiks kuti parima sõbraga deitida või midagi.
Küsimust kuuldes kehitas kutt õlgu. "Järelikult sa oled piisavalt oluline," sõnas kutt. Ta pani oma käe ümber Chadi ja tõmbas kuti enda vastu, et teda kallistada. "Kõik maailmas pole nii halb. Sul on uusi sõpru vaja lihtsalt ja koli kodust välja," pakkus kutt.

"Nad on paar vist," lausus Chad. Juba see, et Chad selles kindel ei saanud olla, viita sellele, et Zakkil on savi, kas Chad teab tema elust midagi või ei. Vähemalt Chadile oli mulje jäänud, et Zakkaryl suva on. Chad toetas oma pea Travise õlale. "Ma olen keskaõpilane, mul pole võimalus kodust välja kolida," pomises kutt. Tal on küll peast mõte läbi käinud, et koliks Austini juurde, aga enam ei oleks vennaraas sellega nõus. Võinoh, Austin oleks, aga ta tšikk vaevalt.

"Koli minu juurde," lausus Travis lambist. Tegelt ka, miks mitte? Okei, ruumiga oli jamasti natuke, noh, nad peaks siis tuba jagama. Samas, Travise toas olev diivan käis lahti, nii et voodit nad jagama ei peaks. "Kuni sa jalad alla saad. Ole nii kaua kui tahad," pakkus kutt. Ja mis Nikki ja Scofield sellest loomaaiast arvaks? Kindlasti oleks nad nõus, kui neile ilusti asi ära rääkida. Chadil polnud vaja olla kodus, kus tal tõesti halb olla oli. Nikki ja Scofield ei tülitsenud üldse vist. Vähemalt Travis polnud näinud, et nad seda teeks.

Chad vaatas kahtlevalt Travisele otsa. Põhimõtteliselt võõra kuti juurde tema kulul elama? Pealegi on Travis üliõpilane, kellel pole vanemaid. "Ahvatlev pakkumine, aga ma ei tule," lausus Chad viimaks, toetades oma pea tagasi Travise õlale. "Ma ei taha koormaks olla," seletas ta siis.

"Sa polekski koormaks," oli Travis täiesti kindel. No jaa, seda ta ei maininud, et ta üksi ei ela. "See meeldiks mulle ja sul oleks ka parem," oli kutt veendunud. Nii võõrad nad nüüd ka polnud, mõlemad olid teineteise jamadega kursis. Vähemalt mingil määral. Kindlasti oli kummalgi veel muresid, mida kohe jagada ei tahtnud. "Pealegi ma arvan, et esimese öö peame me siin veetma," sõnas kutt. Praegu oli juba pealelõuna ja tagasi sõita oli pikk maa. Nad jõuaks ööseks linna alles. No, otseselt polekski sellest hullu, aga Travis tahtis kindel olla, et Chadil parem on. "Ja sul oleks parem olla kuskil, kus keegi ei karju, kui kusagil, kus alati kisa on," sõnas Travis veendunult.

Chad krimpsutas nägu:"Oleksin ju." Pakkumine oli liiga hea, et tõsi olla, aga Chad siiski kahtles. "Sa elad üksinda?" uuris kutt. Kindlasti oleks tal parem olla seal, kus ta pidevalt oma vanemate tülitsemisi kuulma ei peaks, aga ta ei tahtnud olla kohas, kus ta ilmselgelt üleliigne oli.

"Koos oma täditütre ja tema mehega," vastas Travis. "Come on, mul pole kunagi venda olnud," nurus Travis. Kui kutt ei tahtnud seda teha enda pärast, kartis, et on isekas või midagi, siis tehku seda Travise pärast. Ja ta oli üksiklaps olnud, vend oleks lahe küll. Kindlasti mõjuks see Chadile ka hästi. Nad saaks koos xboxi mängida ja Travis viitsiks ka rohkem kodus olla ja ta saaks Chadi aidata kooliasjadega näiteks, kui vaja. Ja Chad ei peaks üksi olema koguaeg ja oma mõtteid mõtlema ning isegi kui Travist kodus pole, on koer ikka kodus. "Kuidas sulle koerad istuvad?" uuris kutt igaks juhuks.

"Ma ei tea, see tundub nii veider," lausus Chad,"oleks ma su mingi pikaajaline sõber või midagi, siis veel, aga ma olen lihtsalt...mingi suvakas ju." Vaevalt ta täditütar ja tema mees rõõmustaksid, kui mingi võõras neile sisse kolib. "Oleneb koerast," vastas Chad. Hah, savi, olgu või tigedaim koer maailmas, Chadile ikka meeldiks. Kutt armastab koeri.

"Nagu see oleks mingi reegelt, et sa pead olema inimest sada aastat tundnud, enne kui teda piisavalt lähedaseks sõbraks võid pidada, et ta enda juurde kutsud," lausus Travis. "Ja sa pole suvakas. Ma ei veaks suvakaid siia," sõnas kutt kindlalt. Ta ei käinud isegi seal järvemajas ju. Peale vanemate surma polnud käinud vähemalt. "Kutsikas on ta alles muidu. Kuldne retriiver," sõnas Travis.

"Vaevalt su täditütar sellega nõus oleks, kui ma sinu juurde koliks mõneks ajaks," lausus Chad. "Või tema mees," lisas kutt. Kuulnud, et see koer on retriiverikutsikas, Chad naeratas. Suurte koerade kutsikad on alati nii pehmed ja nunnud. "Mis ta nimi on?" uuris Chad.

"Ma uurin järele," lubas Travis. No jah, nõme oli Chadile lubadusi anda, kui ta polnud kindel, kas ta neid täita ka saab. "Scofield on chill suht," sõnas Travis, jätmata mainimata, et mees merejalaväelane on. Koera nimi. Hmm. "Ma ei tea, ma pole talle nime mõelnud veel," tunnistas kutt. See nimi peaks ju iseenesest tulema, aga see ei tulnud.

Ehk see pole üldse kindel, et Travise juurde saab. "Sa ei tohi selle nimega kaua venitada, hiljem ta ei pruugi reageerida enam," teadis Chad. Siis Travis jääbki ainult vilistama või plaksutama või kuidasiganes ta praegu oma koera tähelepanu ei tõmba. Chad tõusis püsti ja sirutas end täies pikkuses välja. Ühe koha peal istumise pole talle kunagi head teinud. Kutt vaatas Travist, pea viltu. Miks Travis temast ikkagi nii palju hoolis? Miks peaks mingisugune kena võõras kutt temast hoolima?

See oli üsna kindel. "Ma ei oska panna talle nimeks midagi," sõnas kutt. Mis sobib sellisele koerale? Midagi tavalist ja igavat ta ka loomale nimeks panna ei tahtnud. Travis silmitses Chadi, kui too end välja sirutas, ta tõusis samuti. "Ma lähen helistan Nikkile," sõnas kutt ja ulatas maja võtmed Chadile. "Kui sa sisse tahad minna," sõnas ta. Väljas kiskus pilviseks. Nii palju siis ilusast ilmast.

"Olgu." Chad võttis võtmed vastu ja sammus nendega siis maja poole. Ta keeras ukse lukust lahti ning kõndis siis aeglaselt edasi, seina kombates. Ta otsis lülitit. Ja ta leidis selle. Tuli süttis põlema. Chad libistas jalanõud jalast ja liikus edasi, leides end peagi elutoast. Ta pani võtmed diivanilauale ja istus ise tugitooli, lastes siis silmadel toas ringi käia.

Travisel kulus mitu minutit, et olukorda selgitada ja siis rääkis ta veel Nikkiga veidi. Kõne lõpetanud, sammus kutt maja poole. Ta astus tuppa ja suundus kohe elutuppa. "Sa oled oodatud," sõnas ta pikema jututa. Travis istus Chadi vastas olevasse tugitooli ja silmitses hetke Chadi. "Tead, meil pole süüa siin," lausus kutt. Damn. Peaks külapoodi minema.

Chad naeratas viivuks, kui Travis ütles, et ta oodatud on. Ehk ongi parem, kui ta kodust eemal viibib. Ehk õpib ka siis rohkem. "Sa võid minu ära süüa," pakkus Chad lahkelt. Värske liha pidi kõikse maitsvam olema. Sellest, et seal mingi külapood on, ei teadnud Chad midagi.

Travis muigas kergelt. Khmm, mis sellest venna jutust sai? Kutt tõusis ja sammus Chadi ette, ulatades talle käe, et teda püsti tõmmata. "Tule, lähme poodi," pakkus ta. Kui ta Chadi ära sööb, siis ta peab seal üksi olema ja pealegi oli kutt liiga nunnu, et teda ära süüa. Travis tõmbas Chadi püsti ja haaras laualt maja võtmed, suundudes siis kuti järel välisukse poole.

Chad haaras Travise käest ja lasi end püsti tõmmata. Ta tõmbas oma särgi seljas sirgu ja kõndis siis välisukse poole. "Kaugel siit pood on?" uuris kutt jalanõusid jalga pannes. Ta avas ukse ja väljus. Naiss, vihma tibutas.

"Paar kilti," vastas Travis, kui oli ka oma tossid jalga saanud. Ta võttis autolt signa maha. Muidugi lähevad nad autoga. Kutt avas oma autoukse ja istus sisse. Vastik niiske oli olla. Kutt kinnitas turvavöö ja käivitas siis auto. Kui ka Chad oli sisse istunud, sõitis ta maja juurest minema. Auto poe ette parkinud, väljus ta sellest ja ootas Chadi järgi, enne kui masinale signa uuesti signa peale pani. Koos astusid nad poodi. "Mis sa süüa tahad?" küsis Travis.

Chad kehitas küsimuse peale õlgu. Kõht oli nii tühi, et alla läks ükskõik mis. Vaatamata sellele, et ta end pool päeva tagasi ära tappa tahtis, oli tal söögiisu ikka alles. "Midagi, mille valmistamine kaua aega ei võta?" pakkus kutt. Kõht oli tühi, mitte kokkamise tuju.

"Okei," muigas Travis. Ta ladus korvi paar pitsat ja võttis piima, mahla ning maisihelbeid ka. Hommikul tahtsid nad ju ka süüa. See vist peaks kõik olema. Veel paar asja korvi lisanud, liikusid nad kassa poole, kus Travis tasus arve. Kui nad viimaks autosse istusid, käivitas kutt auto ja võttis suuna tagasi maja poole. Õues oli vahepeal kallama hakanud. Kui nad järvemaja juurde tagasi jõudsid, parkis Travis auto garaaži ja nad astusid sealt majja, pidamata vahepeal jälle vihma käes olema. Travis tatsas asjadega kööki ja viskas pitsa mikrokasse. Paar minti ja see on valmis.

Chad tatsas terve poeskäigu aja Travisele järgi kuni nad sealt lõpuks minema läksid. Poeskäimine on tüütu tegevus. Chadile meeldis poes käia nii, et ta lihtsalt läheb ja võtab selle asja, mille järgi ta tuli ja laseb kohe jalga. Enne maksab ka, muidugi. Tagasi majja jõudnud,võttis Chad jalanõud esikus jalast ära ja astus Travise järel kööki. Ta sättis end köögikapile istuma ja tõmbas siis käega läbi vett saanud juuste. Plähh, vastik.

Travis toetas end vastu köögikappi Chadi kõrval. "Oled väga näljane?" küsis ta muiates. See oli ju hea, et tüübil kõht tühi oli. See tähendas, et ta elas jälle. Ahi piiksatas, andes märku sellest, et toit on valmis. Travis võttis taldriku ahjust, lõikas pitsa pitsanoaga lahti ja asetas selle siis köögikapile Chadi kõrvale. Eralditaldrikuid neil ikka vaja ei lähe ju. Travis võttis endale ühe viilu ja asus sööma.