Mingi oinas

Ülikoolirõõmud. Aga näed, mõni mees siin käib tundide arvelt söömas. Ja kurivaim, siis rohkem kooli ei lähe ka. "Veab," muigas Chad. Oleks keskas ka nii, et tunnikese oled, paar tundi pausi, siis järgmine. Niimoodi vist isegi viitsiks kohal käia.

"Sa peaks proovima," arvas Travis. Ülikoolielu kindlasti sobis Chadile. Ta tundus selline ülikooli materjal olevat tegelikult. Kui ta nüüd ise ka endasse uskus. Samas, ega Travis ju ei tundnudki Chadi ega teadnud, mis mees ta oli. "Ja sul on päev juba läbi?" küsis kutt kahtlevalt. Kell nii palju nüüd küll polnud.

Chad kehitas õlgu. Kui teaks, mida õppima minna, siis võib-olla huvi pärast prooviks ka. "Ei ole läbi," vastas Chad. Kaugel sellest. Kolm tundi laseb üle. Alla poole, see on hea, eks? Chad viskas pilgu oma käekellale. "Paar tundi on mul veel, aga ma lasen need ka üle." Ülikoolimaterjal, no muidugi.

"Miks?" ei mõistnud Travis. Tema oli ju see härra korralik olnud kogu oma elu ja kõik tunnid ilusti ära käinud. Üle laskmist ta ei mõistnud. Ilmselt polnud see temale. Travis jõi oma koka ära. Friikad olid ka otsa saanud.

"Mul ei ole püsivust," lausus Chad ausalt,"ma ei jaksa lihtsalt tunnis vahtida ja kuulata. Mul peab mingi tegevus ka olema." Eriti haige oli see, et kunstiajaloo tunnis ei tohtinud ta teemakohast pilti ka joonistada sel ajal, kui õpetaja jutustas. Põhjendati asja muidugi sellega, et siis on kuti mõtted pildil ja õpetaja räägitust ei jää talle midagi meelde.

"Siis sul on praktikat vaja," ilmselgelt. "Kõrgkoolis on nii teooria kui ka praktika," sõnas kutt. Ideaalne ju. Või mis? Lihtsalt keskas peab veel pingutama. Travis silmitses prügi oma kandikul ja nusserdas selle siis kõik kokku, toppides tühja topsi. Nii, palju ilusam.

"Ilmselt küll," nõustus Chad, jälgides Travise tegevust. Ilmselgelt on Travisel ka igav. "Sa plaanisid pärast söömist veel kuskil käia enne loengut?" uuris Chad. Pärast kutt istub, mine tea, mingit veidrat moodi kohusetundest seal Chadi seltsis ega julge ära minna, et kui juba vestlust alustas, et jutustab siis nii kaua kuni jutustatud on.

Travis raputas pead. Polnud tal kuskil käia. Siis helises ta telefon. Kutt vastas kõnele. Kuigi kaua see ei kestnud. Ta ohkas. "Ma pean varem kohal olema ja oma õppejõude rõõmustama," pomises ta tüdinult. Nii palju siis ülikoolirõõmudest. Travis tõusis lauast ja võttis oma rahakoti ning autovõtmed ühte kätte ja kandiku teise. "Näeb veel ehk," pomises ta ja viskas sodi prügikasti, väljudes ise McDonaldsist, võtte suuna parkla poole, kus ta oma autosse istus ja kooli poole suuna võttis.

Hah, ühe kõne peale peab juba kooli jooksma? Ülikool ei tundunud enam üldse rõõmus. Aga kui telefoni poleks, mis siis Travis oleks pidanud tegema? Oleks Chadil telefon, siis ilmselt oleks see helisemisest punane - tal on klassijuhataja, kes arvab, et peab kõikidele õpilastele ema eest olema, savi, et kõik juba täisealised on. "Nägemiseni siis," lausus Chad ja saatis kutti pilguga, kuni too lahkunud oli. Siis tõusis temagi, viskas oma prügi ära ning lahkus söögikohast.