So lost without you

Tyler oli teinud oma elu suurima vea. Ta oli oma ihukaitsjatest mõneks ajaks loounud, aga vaid selleks, et omaette olla ja natuke jalutada. Mida ta, aga ei teadnud, oli see, et Poisoni mehed jälgisid teda igal sammul. Ty jalutas mööda tühja ja vihmast Brooklyni silda. Või noh, all autod sõitsid, aga sillal polnud põhimõtteliselt kedagi. Paar üksikut inimest. Vihm ajas kõik kodudesse. Tyler seisatas ja pööras pilgu kaugusesse, lastes vihmal endale näkku sadada. Mis ajast ta nii palju omaette olla tahtis?

Tyler viis pilgu hääle suunas. Zakki nähes ta ohkas. "Hei," vastas kutt tervitusele ja astus silla äärest eemale. "Me pidime teineteisest eemale hoidma või mis," pomises ta, jälgides Zakki. Kui ta nüüd teaks, et neid jälgitakse, ta kindlasti tõmbuks eemale ja astuks edasi, aga ta ei teadnud ju. Vihm oli ammu märjaks peksnud kuti juuksed ja vihmapiisad ruttasid mööda ta põski alla, nagu ta nutaks või midagi. Mida Ty kohe kindlasti ei teinud.

Tyler ohkas. Setapsi siis. Kutt langetas oma pea ja hakkas eemale astuma. Välgunoolest ei teinud ta välja, aga kui müristama hakkas, võpatas kutt kergelt. Ta ei kartnud välku, aga see tekitas temas alati kõhedust. Kui ta isa infarkti sai, lõi välku. Päeval, mil ta ema suri, lõi ka välku. Küllap see jättis oma jälje. Ty pea oli norus, kui ta mööda silda edasi astus, eemale Zakkist. Käed õhukese suvemantli taskutesse surutud.

Tyler jälgis Zakki ja ootas, mis tal öelda on. "Mida sa siis tahad?" küsis kutt. Järgmisel hetkel ta karjatas ja vajus põlvili. Üks Poisoni meestest oli teda tulistanud, aga kuna relval oli summuti otsas, ei olnud lasku kuulda. Tyler oli õnneks kuulivesti siiski selga pannud, nii et surmavalt haavata ta ei saanud, aga haiget tegi see küll. Kuul oli tabanud teda rindu. See oli ilmselge atentaat praegu ja Poison veel maksab selle eest. Tyler kortsutas kulme ja viis käe rinnale, kuhu kuul teda tabanud oli. Ta vaatas Zakki, juskui oleks kutt kuidagi selle taga ja siis lõi uuesti välku ja müristas nii, et Ty ehmus.

Tyler ajas end vaevaliselt püsti. "Ma käskisin neil koju jääda," pomises Ty. Eriti tark otsus, eriti tark ikka. Hea, et ta kuulivesti selga pani. Poleks seda ka olnud, no siis, aidaa isa pärandus. "Kuhu?" küsis Ty. Tal polnud autojuhti ka siin kusagil. Järgmine kuul võis juba pähe olla. Tyler vaatas samuti ringi, märkamata kedagi. No kurat. See tähendas reaalset sõda juba. Millegi pärast oli Ty kindel, et Zakk pole asjaga seotud.

Samal ajal, kui Zakk oma isaga rääkis, kiskus Ty seljast oma mantli ja siis särgi ja seejärel kuulikindla vesti. Tema rindkerel oli sinine laik. Otse südame kohal. Okei, oleks kõhtu või jalga või kätte tulistatud, oleks see hoiatus olnud, aga see oli kindel katse teda tappa. "Äkki see polnud Poisoni käsk," pomises Ty tühja nurka passides ja küsimusele vastamata jättes. "Äkki see tüüp tegi isetegevust," pallus kutt pilku nüüd Zakkile viies. "Sest poison poleks nii hull, et kahe perekonna vahel sõda alustada," arvas kutt. Ty võis ju oma isa ainus pärija olla, sest Tess loobus kõigest, aga ta oli itallane, mis tähendas, et osa ta suguvõsast oli Chicagos ja osa muudes USA linnades ja hooletusse Vincentite äri ei jääks, ning keegi tuleks kindlasti Poisonile kätte maksma. See oleks segane verevalamine, mis sellest kõigest kasvaks. Millegi pärast kahtles Tyler, et Poison sellist asja 21. sajandil korraldada tahab. Aga vihane oli ta ikka, oi kui kuradi vihane ta praegu oli. Ta oli Zakkist eemale hoidnud. Ta oli maksnud oma fukken tunnetega ja kuti rahule jätnud ja see on nüüd siis tänu?

Kuuldes, et see siiski oli otsene käsk, tõusis Tyler püsti ja pani särgi taas selga. Selle peale tõmbas ta ka kohe oma mantli, kuulivestiga ta hetkel jamada ei viitsinud. Oleks pidanud kohe särgi kuulivesti alla panema, oleks särk terveks jäänud. Kutt ohkas. "Siis ma pean minema. Ma ei saa siia jääda," sõnas ta. "Siin pole ohutu," lisas kutt. Ja seal väljas on? Seal, kus need relvadega mehed on. Ty saab auto järgi kutsuda tegelikult. Kurat, mis mõttes Poison ründas teda otse?

Tyler seisatas. Ta mõtles. "Ma ei taha siin ka olla," sõnas ta kindlalt. Tõsiselt, enne istub Zakki juures. Kasvõi. "Sa ei saa mind siin hoida," sõnas kutt kindlalt. Palun öelgu, et saab, palun lihtsalt hoidku teda kinni seal. Tyler igatses nii väga Zakki puudutuste järele, et see tegi lausa füüsiliselt haiget.

Tyler silmitses hetke Zakki ja põimis siis oma käed talle ümber. "Sinu juures," lausus ta. "Kui seal saab olla muidugi," pomises kutt, Zakki kõvasti kallistades. Nii kõvasti, et sinikas ta rinnal tegi haiget, aga tal oli savi. Tema ka ei suutnud enam kauem eemale hoida ju. Ty toetas oma pea Zakki õlale ja sulges hetkeks oma silmad. Ja tal nüüd suva, kui Zakk tõesti oli Poisoni poolel ja mängis kaasa, et Ty'd lihtsalt lõksu meelitada.

"Ma tahan sinuga kahekesi olla. Sinu juures. Kaisus," sosistas Ty. Sedasi ei meenutanud ta üldse Tyler Vincenti vaid rohkem nagu mõnda tavalist kutti, kes on Zakkist nii sees, kui sees veel olla saab. Ta tahtis lihtsalt Zakki kaissu pugeda. Isegi seks polnud oluline, peaasi, et kaissu saaks.

"Hotellid on külmad," pomises Tyler. "Mis sinu kodul viga on?" küsis ta. Ta tahaks olla kuskil, kus on hubane. Enda koju ka minna ei tahtnud. Seal oli Tess ja terve kari turvamehi. See poleks ikka see. Tyleri käed olid tugevalt ümber Zakki põimitud.

"Ei häiri," lausus Tyler kindlalt. Ta tõmbus väheke Zakkist eemale ja vaatas talle otsa. Kutt suudles Zakki huuli ja tõmbus siis taas eemale. Piisav märk, et ta väga tahab Zakki juurde minna?

Tyler vaatas autoaknast välja, kui Zakk teele sõitis. Ta telefon hakkas helisema. Ta ei pidanud ekraani vaatamagi, et teada, et see Justin on. Kutt vastas telefonile. "Jah, minuga on korras kõik. Ma ei tule koju täna. Kontrolli, et villa täna kindla kaitse all on," lausus Ty. Saanud paar hoiatust ja soovi ettevaatlik olla, lõpetas ta kõne. Muidugi nad muretsevad ta pärast ja Justin veel ei teadnudki, et Tylerit tulistatud oli.