Memories.

Kurat! Theresa oletus läks siiski täppi ja nüüd oli jamasti. Tal ei olnud ühtegi turvat ka kaasas ju! Ta oli kuidagi nendest eemale saanud, sest ei tahtnud neist kedagi kaasa, kui vanemate hauale läheb. Ja nüüd on siis tulemus käes. Ta istus ühel pingil ja ajas juttu ühe Poisoni alluvaga. Tore küll. "Mitte nagu otseselt," lausus ta aegamisi, "Tyler rääkis sinust." Huvitav, kas ta peaks nüüd jalga laskma? Samas kutt ei olnud siiani midagi üritanud.. Äkki oli ta ohutu? Nääh, keegi ei olnud kunagi ohutu.

Hah! Tühine, tühine. Samas, las see olla. Praeguseks. Vähemalt oli ta mobiili kaasa võtnud ning kodune telefon, mida turvad jälgisid, oli kiirvalimise peal. Samas, mida see aitaks? Vähemalt tulevad laipa ära koristama. "Ee..," ta ei olnud kindel, kui palju ta välja rääkima peaks, "et tal sinuga mingi jama on. Muud väga midagi."

Eks see oli muidugi leebelt öeldud, kuid ta ei tahtnud väga palju siiski öelda. Õe-venna vahelised saladused äkki. "Ma loodan ka," lausus ta ning vaatas Zakki täie tõsidusega, "ning ma loodan, et talle ahvatlusi väga ei tekitata." Ilmselge vihje.

"Aga juhtus ja nüüd on tagajärjed käes," ütles Tess ilmselge pahameelega, kuid leebus siis pisut. "Kui sul see võimalik on, siis lihtsalt tee kõik võimalik, et temaga midagi ei juhtuks." Neidisele tuli meelde, et Ty kahtlustas lausa, et Zakk on Poisoni poeg.. Neidis silmitses hetkeks poissi, üritades mingeidki sarnaseid jooni leida. Ega see, et ta mafioosot ennast väga ei mäletanud, ei aidanud just kuigi palju kaasa.

"Olgu peale, ma usun sind," lausus Theresa ning viis samuti oma pilgu eemale, kuni talle meelde tuli, mida ta just ütles. "Tähendab, selles osas, et sa Poisonit veenda üritad ja nii edasi. Sa endiselt tekitad minus kahtlusi," parandas ta end kiirelt.

"Nojah, ega ma kisades nii või naa siit väga kaugele ei jookseks, sest kui sa juba mafiooso alluv oled, siis vaevalt, et sa relvata väga ringi käid," lausus Theresa. Ühesõnaga ei jäänud tal muud üle, kui kutiga siin edasi hängida. Mitte, et tal tegelikult selle vastu midagi olnud oleks. Zakk oli tõepoolest normaalne.

Polegi kunagi kasutanud? Mõrvab noaga või? Käsitsi? Labidaga? Ah, las ta olla. "Olgu peale, räägime millestki muust," nõustus Tess siis. Kuid millest? "Millega sa veel tegeled peale kitarri mängimise ja laulmise?" küsis ta esimese pähe tuleva küsimuse.

"Uu, ohtlik värk," muigas Theresa nende streetrace'de ja driftide peale. Neti jama kohta.. nojah, mitte midagi väga. Ega ta täpselt ei saanudki aru, mida kutt selle all mõtles. "Põhiliselt käin koolis. Õpin juurat. Aga õnneks jõuan ka tantsimas käia."

"Ma lihtsalt pean mainima, et minust saab korralik advokaat. Ei mingit petuvärki ega midagi," lausus Tess kindlalt. Tema pere oli seotud nii palju kuritegevusega, et ta lihtsalt pidi ise midagi ausat tegema.

Ot: See laul hakkas mind kummitama, mis su allkirjas on -.-

"Tore oleks," muigas Tess ning samal hetkel helises tema telefon. Ta vaatas numbrit ning tuvastades ära enda kodunumbri, vajutas ta kõne kinni. Avastati vist, et teda polegi kodus. Hah! Tema küll sinna minna hetkel ei viitsi.

"Mm.. nagu näiteks?" küsis neidis. Päris igale poole Theresa ilma turvadeta minna väga ei tahtnud. Teda võidi päris lihtsalt ära tunda. Samas pidi ju Zakkil relv olemas olema, äkki polegi nii kaitsetu?

Theresa turtsatas lõbusalt. Loomaaeda? Noojah, miks ka mitte! "Davai," sõnas neidis muiates ning tõusis pingilt püsti, sirutades end kohe peale seda. Kangeks jäi juba.

"Jala," vastas Theresa, samuti värava poole liikudes. Kuidas ta siia kohale saigi? Ronis aknast välja.. Jooksis esimese bussi peale ning läks sealt edasi lillepoodi ning siis vist kuidagi surnuaeda.. Tagasi oli ta otsustanud igatahes taksoga minna, sest bussid talle lihtsalt ei meeldinud.