Memories.

Tess muigas selle peale kergelt. Tore, ei pidanudki bussiga minema. Neidis läks kõrvalistmele, tõmbas ukse enda järelt kinni ning kinnitas turvavöö. "Loomaaeda pidime minema ju," lausus ta, pilgu Zakkile viies.

"On," muigas Theresa, viies pilgu aknast välja. Päike paistis ja puha.. Peale selle ei mäletanud ta ausalt öeldes ise ka, millal viimati loomaaias käis. Kunagi päris väiksena vist. Ja siis ütles Zakk, et neil on sabad. Automaatselt pööras neiu end istmel, et taha näha ning märkaski mingeid autosid. No mida kuradit?! Talle jäi millegipärast selline tunne, et Zakkiga koos ringi jõlkudes on tal isegi ohtlikum kui üksi olles.

Kui lohutav.. Mitte just parimad.. Aga nad olid siiski jälitajad ja oi kui rahutuks see Tessi muutis. Neidis jälgis endiselt läbi tagavaate akna välja ning ohkas kergendunult kui nad silmapiirilt kadusid. Ta ajas end tagasi normaalselt istuma, viies seejärel pilgu Zakkile. "Räägid mulle ka, mida sa nii paha tegid, et sind jälitatakse?"

"Ja nüüd sa suhtled veel tema õega. Kui tore," iroonitses Tess. Ta oli niigi pidevalt ohus sellepärast, kes tema isa oli ja kes tema vend on.. Ja nüüd siis Zakki pärast ka? Nojah, ta lootis, et vähemalt mitte.

Õnneks üritas jah Theresa pisut madalamat profiili hoida, kuid sellegipoolest oli teda nii mõneski kohas oma isa ja vennaga nähtud. "Noh, ma loodan," lausus neiu selle peale.

Tess muigas korra ning kui nad kohale jõudsid, väljus ta siis autost, kõndis piletikassa poole kaasa ning kui piletid käes olid, läks ta väravast sisse. Ta vaatas ümbrust lausa kerge uudishimuga. Tõepoolest ei olnud ta juba vääga pikka aega loomaaias käinud.

"Tahtsid loomi pildistada?" küsis Theresa muiates, silmad endiselt ümbrust jälgides. Kaua nad kõndima peavad, et lõpuks ka loomi näha? Õnneks mitte kaua. Juba neidis nägi mingit suurt aeda, kus kitsed ringi kapsasid.

Muidugi sai, ega selles Theresa ei kahelnudki. "Meeldib sulle muidu fotograafia?" küsis neidis. "Tegeled sellega?" Ta ei olnud küll ennist seda oma huvidena maininud, kuid äkki ikka tegeles. Vähesel määral.

"Selge," naeratas Tess ning otsustas edasi sammuda. Kaua nad ikka neid kitsesid passivad. Toredad loomad küll ja kõike, aga kahjuks nad midagi väga põnevat ei tee.

Tessil oli samuti pilk pidevalt loomadel, uurides iga nende liigutust. "Noh, jah, vist küll," vastas ta Zakkile, pisut nagu ebamääraselt. "Selles suhtes, et see tundub huvitav ja lahe oleks ilmselt pildistada ja kõike, aga ma ei ole kunagi sellega väga nagu tegelenud." Tal oli kaamera kodus olemas küll. Igaks juhuks. Vahel läheb ikka vaja.

Theresa mõtles pisut. "Ma ei tea," lausus ta siis, "pole vist nii palju aega. Või huvi." Ta ei olnudki varem sellega tegelemise peale väga mõelnud. Äkki võiks proovida?

"Noh, sellisel juhul üritan meeles hoida mingipäev pildistama proovida minna," lausus Theresa naeratades. Miks ka mitte!