Now we're even

"Õde sul ju on. Tee kasvõi vanaonu tütre abikaasa poja kasuema vanaonu lapselapsele kui vaja, aga no siukest varandust väga niisama ei jäta ju," sõnas Naomi. Okei, kasiinod ja asjad veel, aga kogu maffia? Lihtsalt.. kaob? Neiu tühjendas oma klaasi ära ja asetas selle siis diivanilauale.

"See läheks nagunii Tessile," sõnas Tyler. "Ja tema pole kogu sellest jamast väga huvitatud tegelikult," lisas kutt. Nii et jah. Maffia kaoks. Kui Tyler sureks. Aga ta ei suure. Plaanis vähemalt küll polnud. Ty võttis uue lonksu ma viskist ja silmitses kalu akvaariumis. Küll neil oli lihtne elu. Ajasid päevast päeva oma mulli ja elu ilus.

"Kes see õnnetu siis on?" uuris Naomi. No ta ei pidanud mingit tsikki, kes Poisoni alluvuses töötab ja peab veel sellise jama keskel hakkama saama, kuigi õnnelikuks. Huvitav, kas ta ka teadis seda tüüpi.. Võiks ju.

"Sa ei tea teda ilmselt nagunii," sõnas Tyler. Ta istus diivanile Naomi kõrvale. "Zakk on ta nimi," lausus Ty siiski. Mis see nimi ikka halba teeb. Ja katsugu Naomi nüüd homofoob olla.

"Zakk.." kordas Naomi mõtlikult ja ühendas siis juhtmed omavahel ära. "Sa ütlesid, et tema alluv! Lollakas, Zakk on ta poeg!" lausus neiu veidi valjemal häälel. "Sa oled täiesti surnud mees omadega," sõnas Naomi kindlalt. Hetkel ei viitsinud ta sellele isegi mõelda, et Ty gei oli. Või bi.

Tyler silmitses hetke Naomit. "Ta varjab suht seda, et ta Poisoni poeg on," mainis kutt. Aga jaa, Ty teadis seda. Ta vajus sügavamale diivanisse. Nagu ta ei teaks, et ta surnud on. Või noh, ta ise ei teadnudki, aga Justin ja Mark teadsid. Justin oli sellised meetmed kasutusele võtnud, et hoia ja keela, aga see kõik lihtsalt ei jõudnud Ty'le kohale. Temal olid lilled ja liblikad, vähemalt seni, kuni Poison neid oma suurte haisvate jalgadega laiaks ei talla. "Sa kõlad, nagu sa poleks kunagi armunud olnud," pomises Tyler ja jõi oma viskiklaasi tühjaks.

"Mitte minu eest," muigas Naomi. Jeah, nad olid Zakk'iga ammused tuttavad siiski. Äriasjad, mis muud. Ega see polnud väga neiu asi ka Tyler'ile selgeks teha, kui lolli vea ta on teinud, aga no tõesti. Oli tore kutti tunda vähemalt. "Ei olegi," sõnas Naomi lühidalt.

"See pole asi, mida saaks valida," selgitas Ty. "Mis sa arvad, et ma reaalselt oleks nii loll, et seaks ohtu kõik mis mul on mingi kuti pärast?" küsis Tyler üsnagi solvunult. Ja kust Ty pidi teadma, kui hästi Naomi ja Zakk läbi saavad. Kutt tõusis diivanilt ja sammus baarikapini, et oma klaas taas viskiga täita. Üldse mõttetu teema, millest rääkida ilmselgelt.

"Kuidas sa aru ei saa, et ainult sinu elu pole ohus. Mis sa arvad, mis sellest kõigest välja tuleb? Poison annab alla ja te elate Zakk'iga õnnelikult elu lõpuni? Tule maa peale," lausus Naomi külmalt. Tõesti mõttetu teema. Ilmselgelt ei suutnud Ty olukorda kõrvalt vaadata. "Ma parem lähen."

Tyler kummutas viskiklaasi sisu kiirelt kurgust alla. "Mida ma tegema pean siis? Loobuma. Ma pole elu sees millestki loobuma pidanud," pomises Tyler. Ta tõmbus baarikapist eemale ja sammus uksele. "Ma lubasin su ära viia," mainis kutt ja noogutas neidisele. Naomi ilmselgelt tahtis ära minna ja kinni Tyler teda hoidma ei hakanud. Selliseid kiikse tal ka polnud.

"No loobuma pead sa nii või teisiti. Vahe seisneb selles, kas sa loobud temast või enda elust," lausus Naomi vaid. Neiu sammus välisukseni ja haaras enda kohvri kätte, noogutades siis. "Ma võin endale auto järgi ka kutsuda," sõnas Naomi siiski. ta oli piisavalt palju juba Ty'le pinda käinud siiski.

"Kui ma lubasin, siis ma lubasin," lausus Ty ja avas välisukse Naomile. Ta väljus neidise järel majast ja suundus siis garaaži poole. Tyler istus esimesse Mersusse, mis talle ette jäi seal ja sõitis sellega maja ette, täpselt nii, et Naomi saaks autosse istuda.

"No olgu.." pomises neiu vaikselt ja ootas siis, kuni Tyler autoga ette sõitis. Naomi istus kuti kõrvale ja pani kohvri taas enda jalge juurde, kinnitades seejärel turvavöö. "Lastakse sind ka üksinda sõitma?" uuris ta kergelt kulme kortsutades. Liikuv sihtmärk siiski.

"Peavad laskma," sõnas Tyler ja sõitis alla väravate juurde, jäädes nende ette seisma. Ta heitis ühe pahase pilgu kaamerasse. No päriselt, turvad ei kontrolli ta elu. "Pealegi, ma olen sinuga, äkki see aitab midagi," muigas Ty. Väravad avanesid ja Ty sõitis välja, võtte suuna linnapoole. Ilmselgelt polnud kuti maja kesklinnas. "Kuhu sa minna tahad?" küsis kutt. Ei läinud kaua aega mööda, kui tume maastur neile järgi sõitis. Üritas küll taha jääda ja end märkamatuks teha, aga Ty nägi neid ikka. Justin and friends ilmselgelt.

Naomi muigas kergelt, kuid ei hakanud siis ka rohkem varsti vaidlema. See maja oli kutil vähemalt korralikult turvatud, aga vaevalt ta seal kavatses passida kuni kõik maha oli rahunenud. "Kui tulistamiseks läheb, kasutad mind kilbina?" turtsatas neiu. No kuidas tema sealolek midagi aidata saaks. Naomil polnud isegi relva kaasas ju. Küsimuse peale viis neiu pilgu käekellale ja mõtles siis hetke. "Enda korterisse. Ehk siis West Side'ile," sõnas Naomi.

"No sa oled tuntud nägu, sind äkki tulistama ei hakata," mainis Tyler ja võttis suuna soovitud kohta. Must maastur püsis neil endiselt kannul. Justin pidas Tylerit ikka väga rumalaks vist. Kusjuures huvitav, et Naomil sellest savi oli, et Ty hinge all kolm viskiklaasi oli. Mitte, et ta nüüd ebakindlalt sõitnud oleks, aga siiski. Peagi jõudsid nad Wesr Side'ile. "Kuskile konkreetsesse kohta või sa ei reeda mulle oma pesa asukohta?" küsis Ty veidi naljatlevalt.

"Mnjaa.. See tooks talle jamasid kaela küll," sõnas Naomi mõtlikult. Samas ta kahtles, et Poisonit see peataks. Vajadusel laseks ta Naomi ka sõelapõhjaks. "Need on ikka su turvad, eks?" küsis neiu maasturi kohta. Ja need viskiklaasid ei tulnud tal meeldegi. Tavapärane asi, et täis peaga rooli minnakse. Pealegi ei olnud Ty ju purjuski. "Ei tea, mis sa selle asukohaga peale hakkaksid," muigas neiu. "Siit otse edasi."

"Justin and friends," naeris Tyler, kui Naomi küsis, kas need ikka olid ta turvad. Kutt sõitis otse edasi. Nüüd ta oli juba palju lõbusam. "No mine tea, tulen makiga akna alla sulle näiteks," naeris kutt. Siis ta ilmselt vahistataks avaliku korra rikkumise eest või midagi. Kindlasti mõtleks asepresident välja võimalikult palju karistusi Tylerile, kui too ta tütart kuidagi tüütaks.

"Ee.. Okei," muigas Naomi, eeldades, et ju see siis oli mingi turva nimi. "Seda ma tahaks küll näha," turtsatas neiu. "Järgmisest paremale," juhendas ta vahepeal, viies pilgu tahavaatepeeglisse. Turvad või ei, selline jälitamine oli veider.

No nad ilmselgelt muretsesid Tyleri julgeoleku pärast. Samas, kui katuselt nüüd mingi snaiper talle kuulo pähe laseks ei saaks nad ikka midagi teha. Tyler järgis neidise juhiseid. "Ära ahvatle mind, muidu tulengi," naeris Tyler. Mida rohkem talle öelda, et ta ei teeks midagi, seda kindlam see on, et ta selle asja ära teeb. Ta lihtsalt pidi inimestele vastu vaidlema ja tõestama kõigile, milleks ta võimeline on.

"Jah, kindlasti," muigas Naomi. Tema oli küll suhteliselt kindel, et Ty pole nii hull nüüd ka. Kuigi hullusega oli siin vähe pistmist kui kutt samasuguse 'võtan kõik väljakutsed vastu' häire all kannatas nagu Naomi isegi. "See suur maja seal," sõnas neiu lõbusa naeratusega. Nojah, suuri maju oli seal palju, aga Naomi viipas enamvähem õiges suunas vähemalt.

Ty muigas kavalalt. Challenge accepted. Kutt suundus sinna poole, kuhu Naomi osutanud oli. Ta isegi sai aru, millist maja neidis mõtles. "Ja milline nendest akendest sinu oma on. Ma pean ju oskama õiges suunas vaadata," muigas Tyler kavalalt ja vaatas maja aknaid, kui ta auto selle ees peatas. Kas siit mürast üldse kostub üle makimuusika? Tyler hindas olukorda. Laseb turvadel tänava kinni panna siis ükspäev lihtsalt.

"Ma elan kuuendal korrusel, nii et sul peab päris hea stereosüsteem kaasas olema," muigas Naomi. Samas oli paljudel autodel juba üsna head sisseehitatud kõlarid. "Kõige parempoolsemad kolm akent siit vaadatuna," vastas neiu turvavööd lahti tehes. "Täna öösel pole ma kodus, nii et ära vaevu."

"Millal sa oled?" küsis Ty muiates. Jap, tal oli tõsine plaan, kuigi siiani võis jääda mulje, et ta teeb nalja. "Ja kuisa nüüd ütled, et sind pole kunagi kodus, siis ma lihtsalt tulen iga päev, kuni sa oled kodus," hoiatas Ty. Aii, see asi läks karmiks. Ta peab mendid kinni maksma, kui ta selle triki eest kartsa ei taha kukkuda.

"Kunagi ei või teada.." sõnas Naomi lõbusa muigega. No see lause pidas tegelikult üsna paika ka. "Homme öösel vast olen.." lausus neiu mõtlikult. "Mu graafik on üsna tihe, nii et ega ma eriti tihti kodus ei ööbi küll," mainis Naomi. Ta magas üldse päris harva ja vähe.