Memories.

Olid nad jaa nunnud. Nagu mingid limased korvikesed. Samas ilusad tõesti. Kuigi ilmselgelt väiksemat sorti millimallikad, sest Tess oli kusagilt kuulnud, et meduusidel võivad kombitsad ikka kilomeetrite pikkused olla. Ta kõndis edasi ja nägi delfiini. Vot see oli nunnu!

"Mhmh," noogutas neiu muiates. Kindlasti läheks. Nägi ka kohe nii selline naeratav ja sõbralik välja. Selline küll liiga ei teeks. Kala oli täitsa vastu klaasi ujunud ning jälgis nüüd Tessi ja Zakki.

Ot: See suva. Delfiin ei pruugi neid päriselt näha, lihtsalt tundub, nagu vaataks.

Theresa vaatas kahtlustavalt Zakkile otsa. Kohe ja praegu? Mis ta teeb nalja või? "Ma arvan, et parem mitte," lausus ta kergelt kogeledes.

Muidugi saaks, ega selles ta ei kahelnudki. Eks tal on varemgi väikeseid privileege olnud. "Mul pole ujumisriideid kaasas," vabandas Theresa end välja.

"Kuule, ma arvan siiski, et jääb ära," lausus Tess kiirelt ning liikus ka kohe edasi, et hetkel mitte enam delfiini näha. Ütleb küll, et julgeks ja julgeks, aga tegudeni siiski ei jõua.

Ei jah. Kalad jäid aina väiksemaks ning varsti olidki juba tavalised akvaariumikalad. Theresa sai tunda nii mõndagi äratundmisrõõmu. "Näe, meil on sellised kodus," osutas ta ühele kirjulisele kalale, "ja sellised ja sellised ja sellised.." Eks neil oli seal suur akvaarium ka.

"Oojaa," muigas Theresa. Ta viis pilgu Zakkile. "Kas sa pole veel meie juures käinud?" küsis ta. Üldiselt vedas küll Tyler oma tsikke ja kutte sinna..

"Nojah, olgu peale. Ega sa millestki erilisest nii kui nii ilma pole jäänud ka," lausus Theresa lihtsalt ning uuris siis kalu. Nende maja oli vägagi uhke, kuid neidis oli sellega juba ammu harjunud.

Kalad muutusid aina pisemaks ning lõpuks tulid neile vastu ka kilpkonnad. Oota.. kas nad mitte kalade majas ei pidanud olema? Ilmselt loeti neid ka siis nende alla. Ta uuris huvitunult loome. "Pidevalt kaitsega ringi käimine. Tuttav tunne," kommenteeris ta.

"Noh, kilpkonnadel on ju kilp. Alatine kaitse kaasas," selgitas Theresa, "ja ma tean täpselt, mis tunne see on. Turvamehed." Ta kergitas kergelt õlgu. Samas, päris alati tal ei olnudki neid kaasas. Võtta kas või praegune hetk.

"On tõesti," lausus Tess, "ma üritan pidevalt nende kaitse alt minema joosta. Nagu näha." Neiu muigas korra, kuid siis see kadus. "Nad on mul isegi koolis kannul!"

Tähtis isik? Yea right. "Pigem olen ma tähtsa isiku õde," lausus ta. Ega ta tegelikult ei tohtinuks pahandada sellepärast, et tal turvad pidevalt kannul olid. Kõik oli ju tema turvalisuse pärast.

"Aga sina ise?" pööras Theresa jututeema hoopis Zakki peale. "Kas sul ei ole turvamehed pidevalt sabas? Ma mõtlen, et Ty ütles midagi selle kohta, et sa olevat päris tähtis isik seal maffiamaailmas." Ta ei hakanud lisama, et vend arvas teda lausa Poisoni poeg olevat.