Memories.

Tess muigas. Pildistada maja ja Tylerit. Eriti toredad modellid. Samas viimast oleks pildistamisega eriti tore kiusata. "Parimad modellid nii kaua, kuni nad kaamera ees püsivad," lausus neiu.

"Jaa, hakkan ta järgi luuret tegema," lausus Theresa lõbusalt muiates. See kõlas nagu mingi paparazzo juba. Vähemalt ei saada ta pilte ajakirjanikele.

"Tuletan meelde, et ma siiski pidin ainult fotografeerimist proovima," lausus Tess muiates, vaadates loomi. Nad olid jõudnud lõvipuurini ning neiu jäi seisma, et neid pikemalt näha. Seal oli üks emalõvi, kelle kaisus oli üks pisike. Isalõvi näha ei olnud.

"Kas see mitte nii ei olnud, et harjutamine teeb meistriks?" küsis Theresa, pilk endiselt ainiti lõvidel. Armas tõepoolest. Ema ja poeg. Või tütar, kes teab.

On ta jee. Raudselt tegelikult ei tule tal mitte kui midagi välja, kui pildistama asub. Samas oli see täitsa armas, et Zakk temasse positiivselt suhtus. Tore poiss, tore poiss.. "Mhmh," mõmises ta edasi liikumise kohta ning, heitnud veel korra pilgu lõvidele, kõndis edasi.

Roomajad ei kõlanud väga hästi, kuid ometi oli Theresa uudishimulik, nii et ära ta igatahes ei öelnud, vaid hoopis noogutas. "Lähme," sõnas ta sinna veel juurde ning suundus tolle maja poole, mis vist oligi roomajatemaja.

Theresa astus majja sisse ning läks otsejoones esimese looma juurde. Selleks oli üks kollane madu. Täitsa ilus lausa. Polnudki nii hirmus, kui neiu algselt arvas. Selline võiks lausa koduski olemas olla.

"On," nõustus Theresa kergelt muiates. Ta liikus aegamisi edasi, et ka teisi näha. "Sul on koduloomi üldse või?" küsis neiu.

"Nii hõivatud siis pidevalt?" küsis Theresa muiates. Nojaa, tegemist oli ju siiski mafiooso alluvaga. Samas ei saanud neiu siiamaani väga aru, mis tööd Zakk täpsemalt teeb. Relva, tema sõnade järgi, ei olnud kutt kunagi kasutanud, nii et mõrvamised jäid vist välja. Tegeles narkoga?

Huvitav, kellega Zakk koos elas? Sellegipoolest ei hakanud Tess seda küsima, vaid noogutas lihtsalt arusaadavalt kaasa. "Meil on Tyleriga kalad. Akvaariumis," vastas neiu. Eks need tundusid ka rohkem ilu pärast seal olevat. Tüdruk igatahes nendega väga tegeleda ei osanud.

Theresa köhatas kergelt, muie näole tekkimas. "Seda ei tee ka meie," mainis ta lõbusalt. Toredad kalaomanikud ikka küll. Käisid neid vahepeal kiusamas ainult. Aga koera võiksid nad võtta küll..

"Mhmh," noogutas Theresa. Õnneks sai ta nendega hästi läbi - ei olnud selline õel majaperenaine või midagi. Mõni neist on neiule isegi ema eest olnud, kuna ta tema varakult kaotas.

Theresa mõtles selle peale. Nojah, see vist olenes sellest ka, kui palju nende eest ikka ära tehakse. Ja vahepeal meeldis neiule näiteks ka ise süüa teha. Tal olid muidugi järelvaatajaid ka juures, et ta midagi untsu ei ajaks. "Ma usun, et kui häda käes, saavad kuidagi ikka hakkama," lausus tüdruk.